Esimeste prognooside järgi pääsesid Prantsusmaa presidendivalimiste teise vooru edasi äärmusparempoolse Rahvusrinde juht Marine Le Pen ja vaid aastapäevad vana tsentristliku liikumise En Marche! juht ja endine majandusminister Emmanuel Macron.
Need on alles esialgsed tulemused, mille järgi Le Pen ja Macron said mõlemad 23% valijate toetuse. Seniste arvamusküsitluste järgi - kui vastamisi jäävad need kaks kandidaati - võidaks teise vooru Macron.
Tulemus tähendab ühtlasi seda, et Prantsusmaa kahe põhivoolu partei - sotsialistide ja konservatiivide - esindajad teise vooru edasi ei pääsenud. Sotsialistide presidendikandidaat Benoit Hamon, kes jäi viiendale kohale, kutsus valijaid üles koonduma teises voorus Macroni taha.
Ka konservatiivide kandidaat Francois Fillon ütles oma kaotust tunnistades, et hääletab teises voorus Emmanuel Macroni poolt. Ta kutsus oma toetajaid üles mõtlema, mis on parim riigi huvides, ning mitte jätta teises voorus hääletamata. Ekstremistide võimule pääs tooks kaose, hoiatas ta.
Need valimised on olnud kõige raskemini ennustatavad valimised alates presidendivalimiste otsevalimistest Prantsusmaal, kuna tervelt neljal kandidaadil olid reaalsed võimalused teise vooru edasi pääseda – suur hulk valijaid ei olnud vahetult valimispäeva eel veel oma eelistuses kindlad.
Valimisaktiivsus oli sarnane eelmistele presidendivalimistele, kus see jäi esimeses voorus samuti veidi alla 80%.
Valimiste turvamiseks tõi valitsus tänavatele täiendavalt 50 000 politseinikku. Terrorirünnakute järel on Prantsusmaal alates 2015. aasta novembrist valitsenud erakorraline seisukord.
Seotud lood
Kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) soovitab riikidel rohkem kulutada ja laenu võtta, siis seda tehakse meeleldi. Kui aga tuleb soovitus võlgasid tagasi maksma hakata ning finantsšokkideks valmistuda, muutub organisatsioon riikide jaoks “pahatahtlikuks,” kirjutab ökonomist, fondijuht ning mitme raamatu autor Daniel Lacalle portaalis Mises Institute.