• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 27.04.17, 16:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sester: prognoosis pole põhjust kahelda

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul pole rahandusministeeriumi majandusprognoosis põhjust kahelda, ent kui tegelik eelarvepuudujääk peaks arvatust suuremaks osutuma, tuleb see edaspidi ülejäägiga korrigeerida.
Rahandusminister Sven Sester valitsuse pressikonverentsil.
  • Rahandusminister Sven Sester valitsuse pressikonverentsil.
  • Foto: Andras Kralla
Eelarvenõukogu märkis kriitilises arvamuses valitsuse plaanide kohta, et 2018. aasta puudujääk kujuneb tegelikkuses suuremaks kui seadusega lubatud. Nõukogu hinnangul on SKP lõhe ehk majanduse potentsiaali ja tegeliku tootmise vahe rahandusministeeriumi arvatust väiksem ning teiseks on maksutulude prognoos liialt optimistlik.
Rahandusminister Sven Sester ütles, et ministeeriumi majandusprognoosid on poliitiliselt sõltumatud. Analüüsijad arvestavad raskesti mõõdetavaid näitajaid - nagu SKP lõhe - erinevalt. Näiteks on OECD veendunud, et SKP lõhe on veel tugevalt negatiivne ning sulgub alles mitme aasta pärast. IMF ja Euroopa Komisjon arvavad aga, et potensiaal saavutatakse juba lähiajal.
Sester möönis, et arvestatud on ka kehvemate stsenaariumitega. "Kui peaks olema olukord, kus aasta sulgudes struktuurne positsioon on muutunud ja 0,5% [puudujäägi] asemel on näiteks 0,6%, siis loomulikult tuleb järgnevatel aastatel teha mehhanism, mis korrigeerib puudujääki," rääkis minister ja rõhutas, et kumulatiivne struktuurne tasakaal peab alati säilima.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Valitsus plaanib seadusi muuta nii, et kui varem on eelarve olnud ülejäägis, saab eelarve ajutiselt kuni 0,5% ulatuses SKPst puudujääki lasta. Äsja kinnitatud riigieelarve strateegia näebki ette, et võimalus kasutatakse ära – 2018. ja 2019. aastal on puudujääk 0,5% SKPst, 2020. aastal 0,3%.
Kui kindel minister on, et ka tegelik struktuurne puudujääk ei ulatu tuleval aastal üle maksimaalse piiri? "Ma lähtun ekspertide arvamusest ja mul ei ole ühtegi alust muuta neid rehkendusi," rääkis Sester. "Loomulikult, prognoosijad võtavad aluseks erinevaid komponente, aga mul pole ühtegi põhjust kahelda prognoosijate pädevuses."

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele