Maksumaksjate liit: muudatused söövad madalapalgaliste toetuse
Valitsuskoalitsioon on võtnud eesmärgi parandada madalapalgaliste inimeste edujärge, ent mitu plaanitavat maksu töötab sellele vastu, leiab Eesti Maksumaksjate Liit.
Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRLi koalitsiooni püüe parandada madalapalgaliste inimeste elujärge on tervitav, ent kahjuks on eesmärgid ja teod vastuolus, teatas liit pressiteates. Valitsus on otsustanud enne suvepuhkusele minekut viia riigikokku maksud, mis mõjutavad otseselt või kaudselt negatiivselt enim just madalapalgaliste elujärge.
Peale alkoholiaktsiisi kahekordistumise ja suhkrumaksu plaanitakse veel ka suurt gaasiaktsiisi tõusu, pakendimaksu, panditulumaksu ja maanteemaksu. Kõigi nende maksude tagajärjel kallinevad igapäevased tarbekaubad, suureneb piirikaubandus, väheneb ettevõtete konkurentsivõime ja kaasneb inimeste üldine elatustaseme langus.
Hindade tõus vähendab oluliselt madalapalgaliste toetuse mõju. „Sisuliselt on tekkinud olukord, kus riik ühe käega annab ja teisega võtab. Toidu hinna tõus sööb ära suure osa inimeste tuludest, kelle elujärg madalapalgaliste toetusega paranes,“ sõnas Eesti Maksumaksjate Liidu tegevjuht Lasse Lehis.
Magustatud jookide maksu mõju majandusele ei tasuks alahinnata. „See maks vähendab tootjate konkurentsivõimet, suurendab piirikaubandust ja sunnib jaekauplejaid oma marginaali kaitsmiseks tõstma teisigi hindu. Kõige raskema löögi saavad lisaks tarbijatele ilmselt Lõuna-Eesti väikekaupmehed,“ ütles Lehis.
Liidu juhi sõnul peaks riik vältima toidu ja joogi maksustamist ning tegelema rahvatervise huvides rohkem ennetustööga. Toidumaksud on regressiivsed, mis tähendab, et kuigi maks on kõigile võrdne, moodustab see vähemkindlustatud inimeste sissetulekutest suurema osa.
Eesti Maksumaksjate Liidu hinnangul on paljude kavandatud maksudega kiirustatud. Samuti puudub maksuotsustel sageli põhjalik mõjuanalüüs, mis peaks olema iga maksupoliitilise otsuse lahutamatu osa.