Reform tõi töötajaid juurde

"Töövõimereform motiveerib tervislikel põhjustel tööturult eemal olnud inimesi tööd otsima," selgitas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Tööturult eemal olevate inimeste arv vähenes aastatagusega võrreldes 18 000 inimese võrra. Langes õpingute, halva tervise ja laste kasvatamise tõttu mitteaktiivsete arv. Mitteaktiivsuse vähenemist soodustab töökäte puudus.

Õppurite arvu languse taga on osaliselt demograafilised protsessid. 2017. aasta algul oli Eestis 15-24-aastaste arv umbes 4500 inimese võrra väiksem kui aasta varem. "Ootame tööturult eemal olevate inimeste arvu vähenemise jätkumist," lisas Elmik.

Esimese kvartali numbrid näitavad, et pingeline olukord tööturul tema sõnul püsib. "Vaba tööjõudu on järjest vähem. Lisaks eelnevale survestab tööturgu ka tööealiste elanike arvu jätkuv vähenemine," täiendas ta. 2017. aastal on tööealisi 6000 inimese võrra vähem kui aasta varem, mis tõttu püsib surve ka palkade kasvuks.

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar kommenteeris, et tööjõu tootlikkus aasta alguses kasvas, kuigi ettevõtted pidid tootmise laiendamiseks töötajaid juurde värbama. "Eesti majanduse edasiseks kasvuks ja konkurentsivõime püsimiseks on tööjõu tootlikkuse kasv väga oluline, sest töötajate arvu suurendamiseks on võimalused napid," selgitas ta. "See eeldab ettevõtjatelt investeeringuid inimkapitali ja riigilt sellist poliitikat, mis soosib töötajate liikumist tootlikumatele töökohtadele."

Statistikaameti teatel kahanes tänavu esimeses kvartalis töötuse määr viimaste aastate madalaimale tasemele ehk 5,6%ni.