Lätlaste maksureforme tabasid Euroopas kriitikanooled

Tulumaksu 3protsendilise vähendamisega astub Läti sammu õiges suunas, kuid sellega ei lahendata teisi põhimõttelisi küsimusi, näiteks maksukoormuse kandmine tööjõult tarbimisele, kinnisvarale ja kapitalile, andis Euroopa Komisjon hinnangu lätlaste reformikavale, vahendas Läti rahvusringhääling.

Komisjoni asepresident, Läti endine peaminister Valdis Dombrovskis aga lisas, et temale teeb tõsist muret vähekindlustatud kodanike olukord. „Üks soovitus on kanda maksukoormus madalalt tasustatud tööjõult üle sellisele maksubaasile, mis mõjutab kasvu vähem. Seda reformikava hinnates näeme me paljut, mis ei vii õigesse suunda,“ märkis ta.

Euroopa Komisjon rõhutas ka, et reform ei anna vastust põletavale küsimusele, kuidas suurendada kogueelarvet SKP suhtes. Lisaks teeb komisjoni murelikuks arvatav eelarvedefitsiidi kasv. „Plaani järgi kasvab eelarvedefitsiit selle aasta 0,8% pealt 1,8%-le järgmisel aastal. See on üks asjaolu, millele me oma soovitustes Läti tähelepanu juhime. Lisaks tuleb hinnata, kuidas tagada eelarve vastavus stabiilsus- ja kasvupaktiga,“ nentis Dombrovskis.

Läti rahandusminister Dana Reizniece-Ozola end kriitikast kõigutada ei lase ja on veendunud, et Läti suudab Euroopa Komisjoni veenda reformide paikapidavuses. „Defitsiidi kasv on lühiajaline, see on nii ainult maksureformi käivitamise ajal,“ rääkis minister Läti rahvusringhäälingule. „Kuid me näeme, et paljude aastate jooksul - majanduskasvu arvelt ja võitluses varimajandusega ja tänu maksukoormuse ülekandmisega - oleme me jõudnud puudujääki. Ja see tähendab, et me ei saa mingit lisakoormust veeretada oma lastele ega lastelastele.“

Brüsseli hinnangul peaks Läti astuma samme, et vähendada sissetulekute ebavõrdsust. Reizniece-Ozola sõnul reform selle probleemiga osaliselt ka tegeleb. „Komisjon tahaks, et me teeksime seda aktiivsemalt ja kiiremini. Varasematest kohtumistest me teame, et komisjon tahab, et me lisaksime kinnisvarale veel maksukoormust, 0,5% SKPst ehk umbes 140-150 miljonit eurot. Aga mulle näib, et see on praegu näide, kuidas meil tuleb enda peaga mõelda. Me näeme oma riigis ise, mida saab reaalselt ära teha ja mida mitte,“ teatas minister.

Läti valitsus kinnitas pärast tuliseid vaidlusi maksureformi põhimõtted aastateks 2018-2020. Tervishoiureformi arutab peaministri juhtimisel veel eraldi nõukogu, kuid tänaseks on kokku lepitud järgmises.

Alandada tulumaksumäär 23%-lt 20%-le neil, kelle sissetulek jääb alla 45 000 euro aastas. Rahandusministeeriumi andmeil jääb endine kõrgem maksumäär 23% kehtima umbes 15 000 inimese puhul, kelle sissetulek on üle 3750 euro kuus.Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 250 eurole 440eurose palga saajatel. Kui aga palk on üle 1350 euro kuus, siis kaob tulumaksuvaba miinimum üldse ära.Viiakse sisse tulumaksuvaba miinimum iga ülalpeetava pealt – 250 eurot.Pensionäridel tõuseb tulumaksuvaba miinimum 300 euroni (praegu 235 eurot). See kasv on järk-järguline: 2018. aastal 250, 2019. aastal 270 ning 2020. aastal 300 eurot.Tõuseb ka alampalga määr praeguselt 380 eurolt 430 eurole.

Samas ootab ka lätlasi ees mitme aktsiisi tõus – kütus, alkohol ja sigaretid.