Märt Belkin • 24. mai 2017 kell 9:15

Investeerimine = riskeerimine

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler märkis, et investeerimisvõimalusi on üha rohkem, ent see tähendab ka riske.  Foto: Meeli Küttim

Üha rohkem pakutakse uusi ja põnevaid investeerimisvõimalusi, ent nendega käivad kaasas ka uued riskid, hoiatab finantsinspektsioon oma ülevaates, nentides, et märgata on kelmuslike "investeerimispakkumiste" kasvutrendi.

Eelmisel aastal olid finantsteenuste turu suundumused sarnased varasemaga: investeerimis- ja säästmistoodete mahu kasvu vedasid kohustuslikud pensionifondid ning pankade laenuportfelli koondjääk suurenes, märkis inspektsioon ülevaates 2016. aasta kohta finantsteenuste turul.

Finantsinpektsiooni juht Kilvar Kessler märkis pressiteates turu üldist olukorda kirjeldades, et kasvanud on eri investeerimispakkumiste hulk. Uute ja põnevate investeerimisvõimalustega seotud riskide mõistmine võib aga olla paljudele raskendatud.

"Populaarsust on kogunud ühisrahastusplatvormid ja hoiu-laenuühistud, mis enamasti ei kuulu finantsinspektsiooni järelevalve alla või milles avatud hoiused ei ole tagatud riikliku tagatisfondi kaudu," rääkis Kessler.

Finantsinspektsiooni arvates tuleb turuosalistel, tarbijatel, regulaatoril ja finantsjärelevalvel arutada, kas need uued investeerimisvõimalused vajavad lisareguleerimist ja avalikku järelevalvet.

"Kahjuks on kasvutrendi näha ka kelmuslikes "investeerimispakkumistes". Finantsinspektsioon hoiatab võimaluse korral avalikkust oma kahtlustest ja taotleb pädevuse piires kriminaalmenetluste algatamist, samuti toetame oskusteadmistega kolleege uurimisasutustes kelmide tabamisel ja süüdimõistmisel," rääkis Kessler pressiteates.

Mahtude kasvu veavad pensionifondid

Investeerimisteenuste mahud mullu kasvasid, eriti oli seda näha fondisektoris. Kõige tugevamalt juhtisid kasvu jätkuvalt pensionifondid, mille maht suurenes 18%. Kõige kiiremini ehk koguni 61% kasvas aga kinnisvarafondide varade maht.

Investeeringud välisfondidesse kahanesid aastaga aga 4%. Kõikidesse säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse paigutatud varade maht kerkis möödunud aastal 5% ehk 10,2 miljardi euroni.

Kasvu näitasid ka hoiused, mille koondjääk kasvas mullu 5% ehk 798 miljoni euro võrra. Tõus toetus eelkõige arvelduskontodele ja üleööhoiustele, selle taga olid jätkuvalt madalad intressimäärad. Tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk vähenes 37 miljoni euro võrra. Aasta lõpus oli hoiuseid kokku 16,3 miljardi euro väärtuses.

Pankade laenuportfellide koondjääk kasvas eelmisel aaastal miljardi euro võrra ehk 6% ning jõudis 17,8 miljardi euroni. Laenumahust 43% oli seejuures antud Eesti residendist eraisikutele.

Elukindlustuse maksete maht kasvas mullu 3% ning jõudis 86 miljoni euroni. Kahjukindlustuses kasvas laenukunud kindlustumaksete maht 8% ja jõudis 302 miljoni euroni.

Hetkel kuum