USA uue presidendi esimene visiit Euroopasse tõi rahvusvahelistesse suhetesse teistmoodi tooni ja dünaamika, jättes mitmes olulises küsimuses, nagu Pariisi kliimalepe ja NATO kollektiivse kaitse klausel, USA partnerid ebalema.

- USA president Donald Trump G7 tippkohtumisel Itaalias
- Foto: Scanpix/Reuters
Kõige selgemad olid erimeelsused suhtumises kliima soojenemisse. Trumpi visiidi viimane sündmus, maailma juhtivate tööstusriikide tippkohtumine Itaalias, lõppes laupäeval deklaratsiooniga, kus seitsmest riigist kuus kordasid üle 2015. aastal Pariisis kliimalepinguga võetud kohustused. USA kohta märgiti aga eraldi, et riik alles kaalub oma seisukohta. Kohtumiselt lahkudes teatas Trump Twitteri vahendusel, et ütleb lõpliku otsuse, kas USA jääb lepinguga seotuks või mitte, uuel nädalal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?