Sularahaautomaat sai 50aastaseks

Need polnud esiti populaarsed

Kui esimesed sularahaautomaadid tänavaile jõudsid, uskusid pangad, et tegu on revolutsiooniga ning tegutsesid kiirelt, et endagi nime ja logo kandvad seadmed tänavail oleks.

Bangori Ülikooli professor Bernardo Batiz-Lazo ütles, et kui Rootsis Uppsalas esimene pangaautomaat avati, tegi kohalik meedia sellest lausa otseülekande. Kuigi tarbijad nägid, et tegu on uudse ja mugava lahendusega, ei tormanud inimesed siiski kohe oma raha automaatidest välja võtma ning eelistasid veel mõnda aega pangakontoreid.

Pangaautomaat oli enne deebetkaarte

USA ning Ladina-Ameerika sularahaautomaatide tootmise assotsiatsiooni juht David Tente sõnas, et algselt oli sularahaautomaatide kasutamine üsna keeruline, kuna enne sularahaautomaadi kasutamist pidid kliendid pangas täitma vastava avalduse ning saama PIN-koodi, mille alusel raha välja võtta. Kui 1970. aastatel deebetkaardid välja tulid, see vajadus puudus ning inimesel ei olnud pangakontorisse enam nii palju asja.

Tente lisas, et käesoleva sajandi alguses tekkis automaatidele ka sularaha sissemakse funktsioon, mis muutis inimeste arusaamist sellest märkimisväärselt. 2014. aasta seisuga on maailmas enam kui kolm miljonit sularahaautomaati, sealhulgas sellistes kohtades nagu Antarktika, Lihavõttesaar ning Suur Kanjon.

Internetipangandus pole sularahaautomaate välja suretanud

Kuigi inimesed saavad kasutada mobiilimakset, internetimakseid ning muid viise, mis ei eelda sularaha olemasolu, on viimane endiselt maailmas väga laialdaselt kasutatav. See omakorda tähendab, et sularahaautomaatide kadu lähikümnenditel ilmselt oodata ei ole. Vähemasti USAs kasvab sularahakasutamine igal aastal. Praeguse seisuga on USAs ringluses 39,8 miljardit rahatähte, mis on oluliselt rohkem kui 2005. aastal, kui see jäi 25,6 miljardi juurde. USAs kasutavad inimesed võimaluse korral alati sularaha, kui ostusumma jääb alla 50 dollari.