Märt Belkin • 1. juuli 2017
Jaga lugu:

Tööstusel tempokas minek

Nordea panga peaökonomist Eestis Tõnu Palm.  Foto: Raul Mee

Eesti tööstusel on hoog sees ning niipea see ei pidurdu, kinnitavad analüütikud. Tööstuse hea käekäik annab panuse ka majanduskasvu.

Statistikaameti andmed näitavad, et tööstusettevõtted tootsid mais 13% rohkem toodangut kui mullu samal ajal. Vaid töötlevas tööstuses kasvas toodang 8%.

"Töötleva tööstuse tootmismahu kasvule aitab kaasa välisnõudluse paranemine ning koos sellega ekspordikasv. Samuti on tellimused paranenud," selgitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Nordea peaökonomist Tõnu Palm märkis, et kui elektroonikasektor välja arvata, jätkub laiemapõhine kasv, mida hoiavad üleval nii ekspordi kui ka siseturu tellimused. Euroopa riikide võrdluses on Eesti tööstusel jätkuvalt tempokas minek.

"Meie peamiste eksporditurgude väljavaade püsib suvele vastu minnes päikeseline," rääkis Palm. "Euroala majanduse kasvukiirus on tipus ja siit palju kõrgemale mäetippu ronida enam polegi. Sellest piisab tellimuste stabiilseks kasvuks," lisas ta.

Näiteks majanduskindlustunne on jõudnud euroalas viimase kümne aasta kõrgeimale tasemele. Ka naabritel läheb paremini, näiteks Soome suurettevõtete käibe aastakasv kerkis mais arvestatava 7,8 protsendini.

Tellimused suurenenud, tööhõive on tõusnud ning müügihindade kasv on euralas tugev, märkis Mertsina. "Ka Eesti tööstussektori lähiaja väljavaade peaks hea olema ning see annab korraliku panuse meie majanduskasvu."

Seis kehv elektroonikas

Mais liikusid ühe olulise erandiga üles pea kõik töötleva tööstuse harud, enim aitasid kasvule kaasa toidu-, puidu- ja metallitööstus. Panuse andis ka elektriseadmete tootmine. Kasvu pidurdas aga elektroonikatööstuse tootmimahu tugev langus – 18% vähem kui aasta varem.

Katastroofi see aga ei tähenda. "Kuigi elektroonikatööstuse tootmismaht on sel aastal kiiresti langenud, on sellel SKP-le väiksem mõju," selgitas Mertsina. Nimelt on elektroonikatööstuses lisandväärtuse osakaal käibes suhteliselt väike – möödunud aastal 5%.

Elektroonikatööstuses on sel aastal ka tellimused oluliselt vähenenud, mistõttu võib eeldada, et selle tegevusala tootmismaht võib ka veel lähiajal nõrgaks jääda, lisas ökonomist. Mujal tööstussektoris on pilt väga hea ning mais kasvasid tellimused kõikides teistes valdkondades.

Mertsina rõhutas samas, et elektroonikatööstus mõjutab kogupilti siiski üsna palju. Selle segmendi osakaal töötleva tööstuse kogukäibest on 15% – ja kogu elektroonikatööstuse käibest annab 70% üks ettevõte ehk Ericsson Eesti.

Tööstussektoris üldiselt on jätkunud ka kindlustunde paranemine. "Ettevõtted hindavad oma ekspordivõimalusi eesoleva aasta jooksul oluliselt paremaks ning nii hinnakasvu kui ka töötajate arvu suurendamise ootused on tõusnud," rääkis Swedbanki peaökonomist.

Samas on vaba kapitali jäänud järjest vähemaks ning see läheneb tasapisi juba majanduskriisi eelsele tasemele, märkis Mertsina. Praegu on vaba kapitali osakaal ligikaudu 24%, 2006. aasta alguses aga 20%. Seega suureneb koos nõudluse kasvu jätkumisega ettevõtetel põhivarainvesteeringute suurendamise vajadus, hoiatas ökonomist.

Tööstusettevõtted tootsid mais 13% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Toodang suurenes nii energeetikas, mäetööstuses ja töötlevas tööstuses.

Vaid töötleva tööstuse arvestuses kasvas toodang mais 8%, seejuures suurendas mahtu koguni kaks kolmandikku tööstusharudest. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes vaid elektroonikaseadmete tootmine.

Välisturule müüdi mais 67% kogu töötleva tööstuse toodangust. Võrreldes eelmise aasta maiga suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 7%, müük kodumaisele turule 15%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2017. aasta mais tööstuses kokku sama palju toodangut kui aprillis, töötlevas tööstuses aga 2% vähem.

Elektrit toodeti mais aastavõrdluses aga koguni 69% rohkem ning soojust 26% enam.

Dollar hullu ei tee

Euro tugevnemine dollari suhtes Swedbanki prognoosi järgi sel aastal jätkub. See aga muudab euroalal sisseostetud kaubad-teenused kallimaks, mõjudes samal ajal dollaris ekspordile negatiivselt.

Mertsina tõi aga välja, et kui võtta ette pikem vaade, jääb euro dollari suhtes ikkagi nõrgemaks kui näiteks enne 2015. aastat.

"Samuti on Eestis dollaris tehtud kaupade eksporditehingute osakaal vaid kümnendik – põhiosa tehingutest toimub euros –, kuid impordi puhul on see osakaal ligikaudu veerand. Seega peaks euro nõrgenemise puhasmõju olema Eestile pigem negatiivne," rääkis Swedbanki peaökonomist.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum