Kohus mõistis Teet Järveti süüdi

Prokuratuur süüdistas Teet Järvetit altkäemaksu küsimises firmalt E&G.  Foto: Andres Haabu
Marge Väikenurm • 7. juuli 2017 kell 4:15

Kohus tunnistas omanikujärelevalvet teinud Teet Järveti süüdi altkäemaksu küsimises, samuti määras talle mitmeks aastaks ettevõtluskeelu.

Riigiprokuratuur süüdistas Teet Järvetit Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse rekonstrueerijalt, ehitajalt E&G altkäemaksuna 50 000 euro nõudmises.

Esimese astme kohus mõistis Järveti süüdi ka dokumendi võltsimises ja kasutamises, lisaks narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Peale kolmeaastase ettevõtluskeelu määras kohus Järvetile üle kolme aasta pikkuse tingimisi vangistuse. Järveti elukaaslane Maarja Reinok mõisteti narkootilise aine käitlemises õigeks. 

Ootamatu otsus

Järvet pettus otsuses. „Otsus on mulle täielik üllatus. Kõik tõendid näitasid selgelt, et ma ei ole ühtegi kuritegu toime pannud. Kohus jättis need dokumentaalselt tõestatud tõendid täielikult hindamata – sealjuures ka pealtkuulatud vestlused, millest tuli välja, et mingit altkäemaksu küsimist ega kavatsust mul ei olnud,” rääkis Järvet, kes oli eelmisel kuul Äripäevaga vesteldes kindel, et kohus annab õiguse temale.

Otsuse kaebab Järvet edasi ning on kindel, et ringkonnakohus mõistab ta õigeks. “Kuid jah kahjuks maakohtu tegevusega kogu protsessi vältel ei saa rahul olla, sest kohus rikkus kaitseõigust ja veelgi enam – kohus on käitunud erapoolikult,“ väidab ta.

„Kriminaalmenetlus mitte ainult ei pea olema õiglane, vaid see peab ka näima õiglane. Kohtupraktika kvaliteeti Eestis tuleb tõsta ja seda kindlasti kõigepealt alama astmete kohtutes,“ lausus Järvet, kes on rahul riigikohtu tööga.

Kiidab ettevõtluskeeldu

Seevastu on otsusega rahul prokurör Triinu Olev. „Kohtus leidis kinnitust, et ka erasektoris tuleb asju ajada ausalt. Samuti hindan kõrgelt, et ka kohus oli seisukohal, et lisakaristusena ettevõtluskeelu kohandamine on põhjendatud,“ lausus ta. „Teet Järvet käitus ja osales ettevõtluses ebaausalt, kasutades selleks ebaausaid võtteid, kaasates nendesse ka teisi inimesi.“

Olevi sõnul leidis veel tõendamist, et Järvet oli altkäemaksu küsimise initsiaator. Prokuratuuri andmetel küsiti ehitajatelt altkäemaksu kokku nelja kohtumise ajal.

Kohtupidamine omanikujärelevalvega tegelenud Järveti ja Heigo Soppe ning Maarja Reinoki üle algas märtsis. Altkäemaksu küsimise süüdistuse esitas prokuratuur alguses mõlemale mehele. Lõpuks jäi altkäemaksusüüdistus ainult Järveti õlule, sest kohus otsustas Soppe suhtes menetluse lõpetada, kohustades teda riigituludesse maksma 4000 eurot.

Kimbutavad võlad

Äripäev kirjutas Järvetist ka aprillis. Siis oli teemaks tema eksfirma, kinnisvaraarendaja JMT Europe. Ettevõtte taga olid peale Järveti ka Martten Kaldvee ja Jürgen Jõepera. Nüüdseks on ühist äri ajanud Järvet ja mullu ärikeelu saanud Jõepera tülli pööranud ning firma maksuvõlg kosunud 137 000 euroni.

Segast seisu üritab harutada pankrotihaldur Urmas Tross. „Vastastikune süüdistamine on eelduslikult taotluslik. Pole ju aru saada, kas kavalus on kasvanud rumaluseks või vastupidi,“ kommenteeris Tross.

Hetkel kuum