Airbnbs on eestlastel üha lihtsam petta saada

„Sellele, kes maksis majutuse eest 4000 eurot, oleks see olnud juba väga suur summa, mida võita,“ rääkis Kelt. Nii pea, kui on majutuse eest makstud muudmoodi kui Airbnb kaudu, kaob ära ka portaali vastutus selle eest, kas üüritav kinnistu on ka tegelikult olemas. „Sisuliselt tekib olukord, kus keegi saab inimesega bussipeatuses kokku ja annab kellelegi 4000 eurot, lootes, et kuu aja pärast saab ta tema korteris ööbida,“ ütles Kelt.

Parim relv tähelepanelikkus

Teine ohumärk, et tegu võib olla pettusega, on Kelti sõnul see, kui raha lastakse saata kellegi teise nimele. Petukuulutused on pandud kokku suvaliselt. Tihtipeale on antud aadressil elamu küll olemas, ent kuulutusel olevad pildid on tegelikult hoopis teises riigis asuvast korterist. „Kõik on ilus ja roosiline, aga kui puhkusele minnakse, saadakse teada, et korteri omanikul pole tehingust õrna aimugi ja mingit broneeringut polegi,“ selgitas Kelt.

Kelt lisas, et tõhusaim relv pettuste vastu on inimeste tähelepanelikkus. „Pangad ja politsei ei saa tihti midagi ette võtta, kui kelmus on tehtud teises riigis. Seepärast suuname sageli inimesi avaldusi esitama sihtriigi poole,“ ütles ta. Tihtipeale, kui on raha kelmidele üle kantud, võtavad nad selle ka kohe kontolt välja, mis tähendab, et raha jäljed kaovad ja selle tagasi saamine on väga keeruline.

Kuigi enamasti kaovad petukuulutused niipea, kui kelmus ilmsiks tuleb, on Kelti sõnul ka juhtumeid, kus ühe ja sama kuulutusega saab mitu isikut petta. Üks selline kuulutus oli portaalis City24.ee. „Kuulutus on nähtav kõigile ja kurjategija ei ütle kunagi, et tal juba on klient ees, vaid suhtleb kõigiga edasi,“ rääkis Kelt.

Ta lisas, et Airbnb ega ka City24 portaale saa kuidagi pettuste kasvu pärast süüdistada, kuna nood on teinud kõik mis enda võimuses, et neid poleks. Näiteks on Airbnb lehel ka välja toodud põhjalik õpetus, kuidas kelmust ära tunda.

Küberkelmused vohavad

Teine majutuspettus on Keldi sõnul see, kui juba ollakse üürileandjaga kokku leppinud, ent kui maksmiseks läheb, öeldakse, et tehti juba kõrgema hinnaga pakkumine. „Siis öeldakse kliendile, et kui ta maksaks näiteks algse 500 euro eest 700, saaksid ikka nemad majutuse endale,“ selgitas Kelt. „See on väljapressimine ja soovitame olla ettevaatlikud ning vajadusel tehingust loobuda,“ lisas ta.

Paar kuud tagasi hoiatas politsei petukirjade laine eest, mida saadeti raamatupidajatele. Kirjadega saadeti laiali libaarveid, mis olid üks-ühele originaalarvetega, ainult kontonumbrid olid erinevad. Kelt märkis, et libaarved pole kuhugi kadunud ja neid saadetakse kõikjal maailmas, ka Eestis. Küll aga on pärast politsei hoiatusi suurenenud ettevõtete arv, kes on pettust märganud enne arve maksmist ja sellest ka politseile märku andnud.