Ettevõtted ja eraisikud on riigile võlgu üle 200 miljoni euro, mida peab sisse nõudma kohtutäiturite ja maksuhaldurite abiga. Peaaegu poolt sellest summast ei näe aga riik kunagi, kirjutas ERRi uudisteportaal.

- Arvepidamine.
- Foto: PantherMedia/Scanpix
Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Raigo Uukkivi sõnul püsib nõuete maht aasta-aastalt samal tasemel. Täitemenetluses riiginõuetest ei saadagi kätte 40-50 protsenti, ütles ta. See tähendab, et kui üleval on 250 miljoni euro eest riiginõudeid, siis sellest kuni 125 miljonit eurot jääb riigil nägemata. "Kui väga lihtsustada, võib öelda, et selle raha eest saaks ehitada veel kaks Eesti Rahva Muuseumi," rääkis Uukkivi.
Mullused võlanõuded
Maksuhaldurid ootasid vastust enam kui 14 000 ettekirjutusele kokku 57 miljoni euro ulatuses.
Politseile õigeks ajaks tasumata trahve oli üle 100 000, ligi 70 miljoni euro jagu.
Kriminaalasjas välja mõistetud karistusnõudeid oli üleval pea 90 miljoni euro eest.
ERR toob näite kiiruseületajast, kes jätab tähtajaks trahvi maksmata. Kui tähtaeg möödas, muutub maksmata trahvisumma riiginõudeks. Samuti jõuavad riiginõuete nimekirja tasumata maksud, toetusrahade tagasinõuded ja õigusrikkujalt välja mõistetud menetluskulud. Aastataguse seisuga ootas riik Eesti inimestelt ja ettevõtetelt kokku üle 250 miljoni euro õigeks ajaks tasumata raha.
Et olukorda muuta, kavatseb rahandusministeerium lülitada riiginõuded riigi tugiteenuste keskuse haldusalasse. Keskuse juhataja Tarmo Leppoja
ütles ERRile, et nende abiga saavad juba praegu efektiivsemalt korraldatud mitmed riigiasutuste ülesanded, alates riigihangete korraldamisest kuni raamatupidamiseni. Nõuete viimine nende keskusse vabastaks iga riigiasutuse eraldi suhtlemise kohtutäituritega ning tagaks kõigi nõuete kohta ülevaate ühtsel IT-platvormil.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!