Riik hakkas hoogsalt kulutama

Kuludest vähenesid ainsana finantskulud. Kõik teised kululiigid seevastu nagu antud toetused, tööjõu- ja majandamiskulud, muud kulud ning investeeringud kasvasid võrreldes eelmise aastaga.

Antud toetused kasvasid kokku 1,4 protsenti ehk 23,9 miljonit eurot. Aastaga on sihtfinantseeringud tegevuskuludeks kahanenud 13,7 miljoni euro (8,6%) võrra ja põhivara soetuseks 21,2 miljoni euro (32,5%) võrra. Samuti on vähenenud riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks 22,6 protsenti ehk 9,2 miljonit eurot.

Samal ajal suurenesid pensionikindlustuse kulud 4,1% ehk 27,9 miljoni euro võrra. Kasvust lõviosa, ehk 27,5 miljonit eurot läks vanaduspensionidele. Lisaks kasvasid peretoetused 6,8% ehk 11,3 miljoni euro võrra, millest 9,4 miljonit eurot moodustas vanemahüvitise kasv. Samuti on kasvanud puuetega inimeste ja nende hooldajate toetus 1 miljoni euro võrra. Alates juulist on oodata toetuste mahu järsku kasvu, mil sotsiaalkindlustusamet hakkab maksma kolme- ja enamalapselistele peredele lasterikka pere toetust lisaks olemasolevatele peretoetustele.

Tööjõu- ja majandamiskulude viie kuu maht oli möödunud aasta kuludest 27,8 miljoni euro (5,3%) võrra suurem. Tööjõukulud kasvasid 2,8 protsenti peamiselt tippspetsialistide töötasude arvel. 2017. aasta eelarvesse planeeriti konkreetsete sihtgruppide – õpetajate, siseturvalisuse, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja kultuuritöötajate – palgakasvuks lisavahendeid kokku 46 miljoni euro ulatuses.

Majandamiskulude mahu kasv 8,7 protsendi võrra tulenes peamiselt kulude suurenemisest sotsiaalteenustele 6,4 miljoni euro (12,1%) võrra ja kinnistutele 6,7 miljoni euro (15,9%) võrra. Samuti on võrreldes eelmise aasta viie kuuga kasvanud riigiasutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 3,3 miljonit eurot (26,7%).

Välistoetustest on selle aasta jooksul tegevusi ellu viidud 129,5 miljoni euro eest. Aasta esimeses pooles on kõige suuremas mahus tegevustega alustanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning maaeluministeerium. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakendamisega on ka teiste ministeeriumide tegevuste elluviimine hoogsalt käivitunud. Mõõdetavat mõju on oodata peamiselt alates 2018. aastast.

Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas mai lõpu seisuga 1,14 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 709,0 miljonit ning stabiliseerimisreservis 413,1 miljonit eurot. Võrreldes 2016. aasta mai lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 148,4 miljoni euro võrra. Omandireformi reservfondi vahendid kasvasid aastaga 4,9 miljonit eurot, ulatudes 22,2 miljoni euroni.