Uudised
Äripäev
31. juuli 2017 kell 11:31

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Swedbank: tööstussektoril sees tugev kiirendus

Tööstussektoril kõvad tulemused.Foto: PantherMedia/Scanpix

Eesti töötleva tööstuse kasvu veab puidutööstus, kuid pidurdab elektroonikatööstus, kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina täna avaldatud tööstustoodangu statistikat.

Poliitiline risk on vähenenud, keskpankade lõtv rahapoliitika stimuleerib majandust ning tööturg paraneb.

Tõnu Mertsina

„Mäetööstuse kiire kasvu taga oli ühest küljest eelmise aasta madalam võrdlusbaas (kuna aasta tagasi toodeti õlitehaste hoolduse tõttu vähem), teisest küljest põlevkiviõli paranenud turuhind,“ kommenteeris Mertsina. Põlevkivitootmise konkurentsivõime kasvule on tema sõnul positiivselt mõjunud ka ressursitasude sidumine õli maailmaturuhinnaga. Mis puudutab elektritootmist, siis on Eesti Soome-Baltimaade regioonis ainuke riik, kus elektri tootmine ületab sisemaist tarbimist, nentis Mertsina.

Järgneb Mertsina kommentaar.

Kui võtta teine kvartal kokku, siis tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel tööstustoodangu mahu kasv küll kiirenes, kuid korrigeerimata andmetel see aeglustus, sest aprillis oli kaks tööpäeva vähem kui aasta tagasi ning seetõttu aeglustus ka toodangu kasv.

Töötleva tööstuse ekspordi kasv aeglustus, kuid ettevõtted peavad oma ekspordi väljavaadet heaks. Nii juunis kui ka teises kvartalis kokku töötleva tööstuse ekspordi kasv aeglustus. See puudutab nii ekspordi käivet kui ka mahtu. Teises kvartalis oli töötleva tööstuse ekspordi käive nõrgem ligikaudu kolmveerandis tegevusalades. Kui jätta välja elektroonikatööstus, mille tellimused on jätkuvalt languses, siis ülejäänud tegevusalades tellimused kasvasid ning tööstusettevõtted peavad oma ekspordi lähikuude väljavaadet isegi paremaks (see näitaja on juba tublisti üle pikaajalise keskmise). Samuti on paranenud nende ootused tellimuste ja tootmismahu kasvu kohta.

Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu lähiaja väljavaade on jätkuvalt hea. Teise kvartali esimese kahe kuu keskmise järgi maailmas kaubandusmahu kasv kiirenes aastases võrdluses. Ettevõtete optimism on paranenud nii Euroopas, USAs, Jaapanis kui ka mitmel tärkaval turul. See tähendab suurema kasumi ootust, suuremaid investeerimisplaane ja tööhõive paranemist. Kokkuvõttes võib eeldada, et majanduse üldine kasvutsükkel peaks maailmas ka aasta teisel poolel jätkuma.

Juunis jätkus tööstustoodangu kiire kasv (tööpäevade arvuga korrigeerituna 15%), kusjuures töötleva tööstuse ja mäetööstuse tootmismahtude kasvud kiirenesid maikuu kasvudega võrreldes (vastavalt 10% ja 96%).
Energiatoodang (elekter ja soojus) kasvas ligikaudu kolmandiku võrra.
Kõikide riikide kohta ei ole Euroopa Liidu riikide juunikuu tööstustoodangu kasvunumbreid veel avaldatud, kuid aasta esimese viie kuu järgi oli see Eestis kiireim; töötleva tööstuse tootmismahu kasvuga olime aga Rumeenia järel teisel kohal.

Euroala majanduskasvu kiirus on ostujuhtide indeksi järgi kahel viimasel kuul küll veidi aeglustunud, kuid see on jätkuvalt tugev. Poliitiline risk on vähenenud, keskpankade lõtv rahapoliitika stimuleerib majandust ning tööturg paraneb. Samas on Ühendkuningriigi majanduse väljavaated halvenenud. Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu lähiaja väljavaade on hea ning see peaks pakkuma rohkem ekspordivõimalusi. Eesti ettevõtete hinnangul on nõudlus üha vähem tootmist piiravaks teguriks. Rohkem piiravad seda tööjõu kättesaadavus ja tootmisseadmete olemasolu. See viitab ettevõtete suuremale investeerimisvajadusele.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu mahu kasv on aeglustunud. Eesti jaekaubandusettevõtete hinnakasvuga kohandatud müügitulu kasv kiirenes juunis küll 5 protsendini, kuid kvartali kokkuvõttes oli see nõrgem kui aasta tagasi. Samas oli möödunud aasta esimesel poolaastal ka jaekaubanduses väga tugev kasv, mis tekitas kõrgema võrdlusbaasi.

Sel aastal ootame koos kiirema hinnakasvuga elanike tunduvalt aeglasemat reaalse ostujõu kasvu. Kui kõikide teiste majandussektorite kindlustunne on viimase aasta jooksul tublisti paranenud, siis jaekaubandusettevõtete kindlustunne ja nende lähikuude väljavaade ei ole oluliselt muutunud. Kuigi tarbijate kindlustunne on paranenud, suunavad inimesed üha rohkem raha meelelahutusele ja hobidele. Koos kaubanduspindade suurenemisega võib osas piirkondades jaekaubanduse müügitulu kasvu väljavaade halveneda. Järgmisel aastal peaks aga tulumaksuvaba miinimumi järsk tõus elanike ostujõudu parandama, millel peaks olema positiivne mõju jaekaubandusele.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.