Rekreatsiooni, kultuuri ja religiooni valdkonna peale kulutas teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes suurima protsendi majanduse kogutoodangust Ungari, Eesti oli teine.
Eurostati andmetel panid enim raha kultuuri, rekreatsiooni ja religiooni Ungari (2,1%), Eesti oli teine (2,0%). Vähim panustasid kultuuri Iirimaa (0,6%), Kreeka, Itaalia ja Ühendkunigriik (kõigil 0,7%). Üle ühe protsendi sisemajanduse kogutoodangust kulutas kultuurile 21 liikmesriiki.
28 Euroopa Liidu liikmesriiki kulutas 2015. aastal rekreatsiooni, kultuuri ja religiooni peale kokku 153 miljardit eurot, mis moodustab 1,0% liidu majanduse kogutoodangust. Võrdluseks – see summa on palju väiksem, kui teistel sektoritel nagu sotsiaalkaitse (19,1%), tervis (7,2%) ja isegi riigikaitse (1,4%). Vähem kulutavad euroliidu riigid keskkonnakaitsele (0,8%) ja elamu- ja kogukonnamajandusele (0,6%).
Kui vaadelda riigi kultuurikulusid elaniku kohta, siis kujuneb edetabel teistsuguseks. Seda juhib 1068 euroga elaniku kohta Luxembourg ja 843 euroga elaniku kohta Taani. Neile järgnevad Soome (565 eurot), Holland (561 eurot), Rootsi (499 eurot), Austria (487 eurot), Belgia (437 eurot) ja Prantsusmaa (435 eurot). Skaala tagumises otsas on Rumeenia (97 eurot), Bulgaaria (106 eurot) ja Kreeka (113 eurot).
Keskmiselt kulutasid riigid 2015. aastal kultuurile, rekreatsioonile ja religioonile 299 eurot elaniku kohta.