Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    RKAS supleb näiliselt suures kasumis

    RKASi tulevik selgub aasta alguses.Foto: Anti Veermaa

    Kui enamikest riigifirmadest võtab valitsus igal aastal kopsakaid dividende, siis nende kõrval on üks silmatorkav erand. See on lõviosa riigi kinnisvarast haldav Riigi Kinnisvara AS.

    Uurides ettevõtte majandusaasta aruannet, paistab, et RKAS justkui supleb rahas, sest ettevõttel on 135,7 miljonit eurot jaotamata kasumit ning iga aasta lisandub sellele reale veel 12-13 miljonit eurot. Piltlikult, kui jaotada kasum Eesti 11 ministeeriumi vahel, saaks igaüks neist kümmekond miljonit eurot lisaraha ühekordselt ning igal aastal veel lisaks veidi alla miljoni euro.
    „RKAS on äriühing ja kasumi teenimine seetõttu ka ootuspärane. Jaotamata kasum on aga tingitud vajadusest tagada RKASi investeerimisvõimekus, et viia ellu riigi kinnisvarapoliitikat,“ selgitas rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja Kaie Karniol.
    Ta jätkas, et kuna riigile kuuluv kinnisvara ei ole veel täies mahus RKASile üle antud ning RKAS ei ole riigile mittevajalikust kinnisvarast vabanenud, siis ei ole dividendide maksmist võimaldav stabiilsusperiood veel saabunud. „Omanikutulu tõuseb fookusesse pärast riigi kasutatava kinnisvara tsentraliseerimise ja optimeerimise läbiviimist,“ rääkis Karniol.
    Tõepoolest, majandusaasta aruandes seisabki, et eelmise aasta lõpu seisuga on RKASil investeerimiskohustusi kokku ligi 185,3 miljoni euro väärtuses. Samas on toodud esile ka investeerimisstrateegia. Investeeringuid on plaanis pikas perspektiivis rahastada ühe kolmandiku ulatuses omavahenditest ja kahe kolmandiku ulatuses võõrvahenditest. Sisuliselt tähendab see, et RKASil läheb lähiaastail vaja veidi üle 60 miljoni euro. Arvestades, et ettevõte teenib tosinkond miljonit eurot kasumit aastas, võiks ikkagi kaaluda dividendide väljamaksmist.
    Seda pole aga mõistlik teha, sest RKASi järsult kasvanud ja suureks paisunud jaotamata kasumi taga on lõviosas hoopis raamatupidamislik vangerdus ehk see on näiline. Kasvu nurgakiviks on kogu riiki hõlmanud muutus, kus kassapõhiselt eelarvelt mindi üle tekkepõhisele eelarvele, mis omakorda tähendab näiteks RKASi puhul, et kõik kapitalirendi lepingud klassifitseeriti ümber kasutusrendiks. Tulemuseks on, et ilma reaalse rahavoota kasvas RKASi jaotamata kasum hoobilt kahekordseks.
    „Mainitud 135 miljonist on 65 miljonit just sellega seotud. Kuna see muudatus on olemuselt tehniline samm ega ole seotud äriühingu kasumlikkuse näitajatega ega ka rahavoogudega, mis on vähemalt kahel viimasel aastal negatiivsed olnud, siis oleks kohatu ja etteruttav suur osa omakapitalist välja maksta, vähendades ühtlasi äriühingu laenuvõimekust ja likviidsust,“ selgitas ka Karniol.
    RKAS erastatakse?
    Ometi on aina paisuv RKASi portfell ja kasvav jaotamata kasum tõstatanud riigiametite koridorides jutte, et firma võidakse erastada.
    „Hea küsimus. Ei tea,“ vastas riigihalduse minister Jaak Aab küsimusele, kas Riigi Kinnisvara AS erastatakse. Just tema haldusalasse kuulub RKAS.
    Aab rääkis, et erastamisest on veel veel liiga vara rääkida, kuna enne on vaja teha analüüse, kas, kuidas ja mida täpselt Riigi Kinnisvaras muuta vaja oleks. Tema kinnitusel on RKASi nõukogu sellega juba tegelenud ja protsess on käima lükatud.
    „Analüüsi hakkab tegema erapooletu audiitorfima Pricewaterhousecoopers ja see peaks valmima hiljemalt oktoobriks,“ selgitas ta. „Loodan, et saan ettepanekud Riigi Kinnisvara erastamise kohta valitsusse tuua hiljemalt järgmise aasta alguses,“ lisas ta.
    Aab selgitas, et Riigi Kinnisvaral on nii kasumlikku vara, mille pealt teenitakse, aga on ka hooneid, mis ei saa kunagi kasumlikuks ja mida tuleb riigieelarvest kinni maksta. „Ettevõtte eesmärk on olnud hea, aga võib-olla pole see täielikult realiseerunud,“ ütles ta.
    Ministeeriumist lisati, et töös on mitmesuguseid analüüse, näiteks RKASi tegevusvormi analüüs, riigi ja erasektori koostööprojektide analüüs, kinnisvara planeerimise, optimeerimise ja eelarvestamise protsessi analüüs ja riigimajade analüüs. Nende valmimisel kujundatakse seisukohad ka valitsusele 2018. aasta alguses koos ettepanekutega vajalikeks muutusteks RKASi toimemudelis.

    RKASi investeerimiskohustused (mln eurot)

    Uue Tallinna vangla arendus 73,1

    Lubja 4 Tallinn arendus 33,4

    Pärnu politsei ja päästeameti ühishooned 14,9

    Rüütelkonna hoone 8,4

    Euroopa kooli rajamine 6,3

    Lembitu 3 parendus 1,8

    Kotka 2 rekonstrueerimine 2,3

    Vastseliina päästehoone 1,3

    Vändra päästehoone 1,3

    Lennusadama adminhoone arendus 1,5

     

    Investeerimise tempo (mln eurot):

    2017 - 89,5

    2018 - 66,7

    2019 - 18,5

    2020 - 10,6

    Allikas: RKAS

    Tasub teada
    RKASi loomine on osa riigi kinnisvarareformist, mida viiakse ellu loogiliste etappidena: vara tsentraliseeritakse, siis otsitakse võimalused pinnakasutuse optimeerimiseks ning vajadusel tehakse investeeringuotsused. Neil vara liikidel, kus on olemas turukonkurents, on mõistlik seda kasutada ja seda ka tehakse. Riigiasutustel on kohustus võtta üürilepingu lõppemisel turult konkureerivad pakkumised.Riigi kinnisvarareformi tegevusi tehakse kooskõlas teiste riigireformi tegevustega nagu riigiasutuste kolimine Tallinnast välja ja riigimajade rajamine maakonnakeskustesse. Riigireformi käigus analüüsitakse riigiasutuste paiknemist ja pinnakasutuse vajadusi maakonnakeskustes ja koostatakse iga maakonnakeskuse kohta kinnisvara optimeerimiskavad, mille eesmärk on koondada riigi teenused eri asukohtadest kokku. Sellega tagatakse ka kinnisvarakulude kokkuhoid.Riigil on mitu näidet erasektoriga sõlmitud lepingutest. Kogemus näitab, et toimiv büroohoonete turg on olemas ainult Tallinnas, Tartus ja Pärnus, mujal Eestis see peaaegu puudub. Ka Tallinnas ei ole mitmel juhul riigi vajadustele vastavat pinda turul pakkumises olnud, see on tulnud riigi vajadustele vastavalt ehitada.Osa riigi üürilepinguid on sellised, kus RKAS on lepingu haldaja riigi jaoks ehk nn vaheüürnik, näiteks rajatav ministeeriumite ühishoone, maksu- ja tolliameti hoone, statistikaameti hoone. Need on hooned, mis ehitati riigi tellimusel.Osa lepinguid on sellised, kus riigiasutus on sõlminud lepingu otse lepingu erasektori omanikuga, näiteks keskkonnaministeeriumi üürileping Narva maanteel, politseimaja üürileping Pärnu maanteel, SMITi leping Tehnopolis. Need on üüripinnad hoonetest, mis olid sobival kujul turul olemas.Riigi kogemus näitab ka, et pinnakasutuse tõhususe saavutamiseks on vajalik, et RKAS jääks nn vaheüürnikuks riigiasutuse ja erasektori vahel, eriti hoonetes, kus on mitu riigiasutust. See jätaks riigi vakantsuse juhtimise RKASi kohustuseks ning tagaks erasektori omanikule kompetentse lepingupartneri. Sellist soovi on avaldanud ka erasektori arendajad.
    Allikas: rahandusministeerium
  • Hetkel kuum
Ametiühingute keskliidu juht: sisserände kvoot on kaotanud tähtsuse
Välistööjõu piirmäär on kaotanud saabuva tööjõu regulaatorina oma tähtsuse, sest ettevõtjad toovad erandeid kasutades riiki kordades rohkem võõrtööjõudu, kui kvoot ette näeb. Selleks, et leida tasakaal tööjõuvajaduse ning kolmandatest riikidest saabuvate töötajate arvu ja nende õiguste vahel, tuleks asjaosalistel koguneda ühise laua taha, kirjutab Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask.
Välistööjõu piirmäär on kaotanud saabuva tööjõu regulaatorina oma tähtsuse, sest ettevõtjad toovad erandeid kasutades riiki kordades rohkem võõrtööjõudu, kui kvoot ette näeb. Selleks, et leida tasakaal tööjõuvajaduse ning kolmandatest riikidest saabuvate töötajate arvu ja nende õiguste vahel, tuleks asjaosalistel koguneda ühise laua taha, kirjutab Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask.
Balti börside suurima käibe tegi dividende lubanud Tallink
Neljapäevase börsipäeva lõpuks tõusis Balti koondindeks +0,15%, Tallinna börs +0,42% ning Riia börs +0,77%. Ainsana taandus Vilniuse börs -0,03%. Silmapaistva käibega oli Tallinki aktsia.
Neljapäevase börsipäeva lõpuks tõusis Balti koondindeks +0,15%, Tallinna börs +0,42% ning Riia börs +0,77%. Ainsana taandus Vilniuse börs -0,03%. Silmapaistva käibega oli Tallinki aktsia.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väiketootjate unistus on purunenud: meie pealt hoitakse esimesena kokku
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe uus juht sai paika
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Teadlane: kliimaseaduse eesmärk on vildakas
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Ford heitis Viktor Siilatsi õuele uue konkurendi
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Raadiohommikus: elu pärast suurkliendi ärakukkumist
Reedeses hommikuprogrammis räägime Soome elektroonikakontserni Incapi eelmise aasta tulemustest ja selle aasta tegemistest, võtame ette turuluku tekitanud apteegireformi ning uurime, kas Eesti on sõjaliseks konfliktiks valmis.
Reedeses hommikuprogrammis räägime Soome elektroonikakontserni Incapi eelmise aasta tulemustest ja selle aasta tegemistest, võtame ette turuluku tekitanud apteegireformi ning uurime, kas Eesti on sõjaliseks konfliktiks valmis.
Eesti ettevõte teenis Argentinas miljoneid Ameerika reisijaid vedades
Narvas on registreeritud ettevõte, millel on sadu ärikliente USAst ja Kanadast ning mille töötajad on organiseerinud transpordi lennujaamadest olümpiamängudele ning jalgpalli ja ragbi maailmameistrivõistlustele.
Narvas on registreeritud ettevõte, millel on sadu ärikliente USAst ja Kanadast ning mille töötajad on organiseerinud transpordi lennujaamadest olümpiamängudele ning jalgpalli ja ragbi maailmameistrivõistlustele.