Jaapanis äri ajamine läheb lihtsamaks

30. august 2017, 17:30
Rahandusminister Toomas Tõniste ja Jaapani suursaadik Eestis Yoko Yanagisawa.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170830/NEWS/170839969/AR/0/AR-170839969.jpg

Täna sai allkirjad Eesti ja Jaapani vaheline maksuleping, mis teeb tulevast aastast lihtsamaks ja soodsamaks äri ajamise ja investeerimise ning peaks sealse turu poole vaatavatele ettevõtjatele kindlust lisama.

„See annab neile, kes Jaapanis ettevõtlusega tegelevad, reaalse võimaluse võita maksudelt,“ rääkis rahandusminister Toomas Tõniste. Nagu sellised lepingud ikka, aitab kokkulepe arendada ka riikidevahelisi suhteid ja investeerimiskliimat.

Ettevõtjad on Jaapani lepingu vastu huvi tundnud juba pikka aega. "Eesti jaoks on oluline, et selliseid lepinguid oleks paljude riikidega, kuid Jaapaniga sõlmitav leping on kindlasti märgiline," ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts märtsis, kui lepingu tekst lõpliku kuju sai.

Eesti Panga statistika järgi oli Jaapani otseinvesteeringute maht Eestis 18,2 miljonit eurot, meie ettevõtjatel sinna aga 100 000 eurot. Tõniste sõnul ei ole praegu päris täpselt selge, kui palju siinseid ettevõtjaid Jaapanis tegutseb. Kuna seni oli meil maksuleping puudu, on osa ettevõtjaid ilmselt kasutanud teisi riike, et topeltmaksustamist vältida.

Palts tõi märtsis välja, et praegu pole veel lõpuni selge, kui palju sõlmitav maksuleping riikidevahelisele kaubandusele kaasa hakkab aitama. Siiski on kaubanduse elavdamiseks tema sõnul kindlasti vaja luua soodsad tingimused, mida leping ka teeb.

Räägiti välja erikohtlemine

Suuresti tugineb kolmapäeval Tõniste ja Jaapani suursaadiku Yoko Yanagisawa allkirjad saanud leping OECD mudellepingule, ent erilised sätted on dividendi, intressi ja autoritasu käsitlevates artiklites.

Näiteks jätab leping piiratud maksustamise õiguse riigile, kus tulu teeniti – ülempiir on nende jaoks 10% dividendi summast. Seejuures on tuluallikariigis maksust vabastatud dividend, mille maksab välja ettevõte, mis on vähemalt 10% ulatuses teise lepinguriigi ettevõtja omanduses.

Suurematele osalustele keskendusid Eesti läbirääkijad Oro sõnul eelkõige seetõttu, et arvesse on võetud, et ilmselt tahavad Eesti ettevõtjad sinna luua kas täisosalusega ettevõtte või kahasse mõne sealse tegijaga ühisfirma.

Niisiis annabki leping valitseva osaluse puhul õiguse dividendide Jaapanist väljamaksmisel makse seal mitte kinni pidada ning maksustada neid hoopis siin. „See on Eesti ettevõtjatele suur rahaline võit,“ rääkis Oro. Jaapani maksusüsteem on üsna keerukas ning tasutav summa sõltub firma suurusest, ent üldiselt ulatub maksumäär üle 30 protsendi.

Vähemusosaluste omanikud võidavad mõnevõrra vähem – näiteks ei saa täielikku vabastust sealsetest maksudest Jaapani börsile raha pannud investorid, kes Tokyo turu firmadelt dividendi korjavad. Samas võidavad ka nemad 10protsendilisest maksumäära ülempiirist.

„Igasugune leping on kahepoolne – selle suutis Eesti läbirääkimismeeskond välja rääkida ja me ei tunne ennast halvasti,“ rääkis rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro.

OECD tüüplepingust veidi erineva sättena näeb Eesti ja Jaapani leping ka ette, et teise riigi residendile makstud intressilt ei võtta makse rohkem kui 10% intressi summast. Tuluallikariigil ei ole õigust maksustada intresse, mille saaja on teine riik või selle omavalitsusüksus, keskpank või muu valitsusasutus. Erand on ka litsentsitasude puhul – nimelt on tuluallikariigil õigus maksu kinni pidada vaid kuni 5% litsentsitasu brutosummast.

Toomas Tõniste ja Jaapani suursaadik Yoko Yanagisawa tähistavad allkirjad saanud lepingut.

Leping kaua veninud

Siinsed ettevõtjad on Jaapaniga maksulepingu sõlmimise vastu huvi tundnud juba paarkümmend aastat. „Ma olen aru saanud, et konkreetne huvi Jaapanil puudus selle lepinguga tegeleda. Võib-olla olime liiga väike riik,“ rääkis rahandusminister Tõniste.

Nüüd läheb leping peagi ka Jaapani parlamendis ratifitseerimisele. Tõniste märkis naljaga pooleks, et levib legend, justkui oleks peaminister Shinzō Abe andnud pärast 2015. aastal Eesti e-residendiks saamist käsu leping sõlmida. Tegelikult on aga Jaapanis vastu võetud otsus kõikide Balti riikidega topeltmaksustamise vältimise lepingud ära teha. Eestit, Lätit ja Leedut vaadatakse tervikuna ja kõigi kolme riigi lepingud peaksid sügisel Jaapani parlamendis järjest ratifitseerimisele minema.

Praeguse plaani järgi peaks leping jõustuma järgmise aasta 1. jaanuaril. Eestis hakkab riigikogu ratifitseerimist arutama sügisel. On peaaegu kindel, et see võetakse suurema kärata vastu, kuna maksulepingutes pole pea midagi poliitilist.

Jaapanis pole samuti vastuseisu oodata, ent seal on asi veidi keerulisem – sealne parlament käib koos aasta algusest suve keskpaigani, aasta teises pooles tullakse kokku vaid erakorraliselt. Samas on sisuliselt igal aastal septembris-oktoobris nii-öelda erakorraliselt kokku tuldud, vaid paar aastat on vahele jäänud. Kui kokku tullakse, on oodata ka Eesti maksuleppe ratifitseerimist.

Eesti jaoks saab Jaapan olema 58. riik, millega maksuleping sõlmitakse. Ida-Aasia riikidest on lepingud olemas ka Hiina ja Lõuna-Koreaga. Oro sõnul polegi mõtet Hollandi kombel püüelda 80 lepingu kanti, kuna pärast sõlmimist tuleb kõiki leppeid ka käigus hoida ja infot vahetada. Küll on eesmärk teha lepingud kõikide OECD liikmetega.

Suurtest riikidest on Eestil puudu veel Uus-Meremaa ja Austraalia. Neist esimesega pole kõnelusi veel alustatud, ent Austraalia on läbirääkimiste alustamisest keeldunud. „Nad on nõudnud meilt põhjendust, miks seda vaja on – aga ega meil ei ole investeeringuid neile näidata,“ selgitas ministeeriumi maksupoliitika osakonna juht Oro.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. August 2017, 17:33
Otsi:

Ava täpsem otsing