• Jaga lugu:

    Ökonomistid: majanduskasv võib vabalt prognoose ületada

    Pangad on seni maailinud tulevaste kvartalite prognoose selle aasta alguse kirkate tulemustega võrreldes pisut tuhmimate toonidega. Küll aga ei saa imeks panna, kui kasv prognoositud 3% tasemest paari protsendipunkti võrra kõrgem tuleb.

     Paratamatult peame kunagi ikka valmistuma uueks majanduslanguseks.

    Priit Roosimägi,
    DNB vanemanalüütik
    Eile Swedbankis peetud arutelule “Üllatav majanduskasv: stagnatsioonist perestroikasse” olid kokku tulnud viie kohaliku panga tippanalüütikud: Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor, Nordea peaanalüütik Tõnu Palm, DNB vanemanalüütik Priit Roosimägi ning Krediidipanga riskijuht Janek Uiboupin.
    Just Euroopa riikide ja Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv on ka meie väikest majandust kõvasti vedada aidanud, tõdesid analüütikud. “Eesti käekäik saab olema suuresti samasugune meie ekspordipartneritega – 80% riigi SKPst moodustab eksport,” möönis Mihkel Nestor. “Kuna väliskeskkond on hetkel niivõrd soodne, on meil endal väga raske siin midagi vussi keerata, et meie kasv aeglustuks,” lisas ta.
    Nestor arvas, et kõik pangad on just hiljutisest majanduskriisist tingituna olnud prognoose tehes tagasihoidlikud. “Pahatihti kipuvad mineviku sündmused meid ka tugevalt mõjutama. Peaks enesekindlus analüütikutel suurenema, võib ka mõne protsendipunkti prognoosidesse juurde kirjutada,” tõdes ta.
    Janek Uiboupin tõi välja just peamiste kaubanduspartnerite teise kvartali majandustulemused – Soome majandus kasvas 3%, Rootsi oma 4%. “Ka meie naabrid toovad välja samu faktoreid. Mingis mõttes on tegu nõrkusega. Meil on protsüklilisus sees – kui läheb hästi, läheb kõigil hästi. Kui halvasti, siis halvasti,” selgitas ta.
    Tõnu Palm

    Kui Skandinaavias kaob nõudlus Eesti ehitusmaterjalide järele, oleks see Eesti majandusele päris tõsine löök

    Mihkel Nestor,
    SEB majandusanalüütik
    Uiboupin toonitas, et sageli pööratakse eksporditurgude kõrval liialt vähe tähelepanu imporditurgude käekäigule. “Selleks, et edukalt eksportida, on sul vaja kvaliteetset sisendit. Kui see pole kodumaine, määrab imporditud toote või teenuse kvaliteet ja hinnatase meie konkurentsivõime,” möönis Krediidipanga riskijuht.
    “Kui ei kerki esile mingeid ühekordseid tegureid, mis võiksid majanduskasvu aeglustada, tuleb see kasv rohkem kui 3 protsenti,” kinnitas ka Tõnu Mertsina, kuid möönis, et prognoosi kohe ümber kirjutama veel ei asu.
    Priit Roosimägi lisas, et majandus on tsükliline ja lühiajalisi numbreid imetlema jääda ei tasu. Just seda tuleb Roosimägi sõnul arvestada pikaajaliste otsuste tegemisel. “Paratamatult peame kunagi ikka valmistuma uueks majanduslanguseks,” möönis ta. Küsimus ongi selles, et millal seda tegema hakata.
    Eksport on aeglustunud
    Teisalt möönis Mertsina, et ekspordi kasv on aeglustunud, eriti teises kvartalis. "Ühest küljest ütlevad ettevõtjad, et nende ekspordi väljavaade on optimistlikum. Nad peavad enda konkurentsivõimet paremaks, kuid ekspordimahud olid suvel väiksemad kui olid aasta alguses," tõdes ta ja lisas, et ekspordi otsene panus teise kvartali majanduskasvu oli tegelikult suhteliselt tagasihoidlik. "Väga suur osa majanduskasvust tuli siseriiklikelt tegevusaladelt ning IT-sektorist," tõi ta välja.
    Nestor möönis, et investeeringud on küll märgatavalt kasvanud, kuid näiteks tööstuses on nende kasv olnud tagasihoidlik. Samuti tõi ta välja, et sektori laenuportfell on kokkuvõttes isegi vähenenud. "Need märgid iseenesest seda ei näita, et ettevõtted oleksid ekspordi osas liialt optimistlikud," tõdes ta.
    Tõnu Palm viitas ühes, et Eesti kaubanduspartnerite ning paljude Euroopa Liidu riikide tänavune kiire, 4% tasemega flirtiv majanduskasv ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik, mis omakorda hakkab pidurdama ka Maarjamaa kasvutrendi. "Ärme liiga üle utreeri. Vaatame, kas meil reaalselt on ka olulisi struktuurseid muutusi toimunud," viitas Palm sellele, et ainult Euroopa üldise majanduskasvu laineharjal surfates meile kauaks hoogu ei jätku.
    Mihkel Nestor

    Peame harjutama end mõttega, et iga kvartaalse muutuse peale ei hakkaks me kohe ennast ümber pöörama. Kainet mõistust ja pikka vaadet.

    Priit Roosimägi,
    DNB panga vanemanalüütik
    Siiski toonitas Palm, et investeeringute maht on küll tõusmas, kuid endiselt väga madal. "See julgustab, kuid ei maksa ära unustada, et investeeringud olid kolm aastat langenud. Eelmine aasta oli meie ettevõtete investeeringute tase oluliselt madalam kui Põhjamaades. Oleme aega kaotanud ning nüüd tuleb seda tagasi teha," tõdes ta.
    Riskid liigses kontsentratsioonis
    Nestori sõnul on Eesti majanduse murekoht jätkuvalt liiga suur kapitalikaupade, eriti ehitussektori, osakaal. Näiteks on Rootsi kinnisvaraturg vedanud tugevalt Eesti puidutööstust. “Kui Skandinaavias kaob nõudlus Eesti ehitusmaterjalide järele, oleks see Eesti majandusele päris tõsine löök,” nentis Nestor ning möönis, et teda teeb murelikuks uute edulugude puudumine teistes sektorites. “Peame olema pikaajaliselt valmis selleks, et sektorid, mis on meid aastaid vedanud, ei pruugi seda lähema viie aasta perspektiivis teha,” lisas ta.
    Ka Roosimägi tõdes, et väiksel majandusel on kontsentratsiooniriskid palju suuremad. “On küll öeldud, et Eesti Nokia on see, et meil pole Eesti Nokiat ning toimivad erinevad majandusharud.” Üle paari aasta on Roosimägi sõnul väga keeruline prognoosida, milline sektor on elujõuline ja milline mitte. “Asjad muutuvad. Selleks, et olla valmis realiseeruvateks kontsentratsiooniriskideks, peab olema turg võimalikult vaba. Kui me hakkame ühte või teist tegevusharu eelistama, paneb see meid lukku ja meil on raske muutustele reageerida. ­Eesti edulugu on olnud see, et me oleme olnud paindlikud. Seda peab lihtsalt jätkama,” selgitas Roosimägi.
    Kõike ei tasu betooni valada
    Tõnu Palm soovitas valitsusel olla maksupoliitika kujundamisel ettevaatlik ning mitte lisada kütust hinnakasvule olukorras, kus majandus kasvab 4%. “Samuti ei pea kõik riigi investeeringud betooni minema. Nagu näeme Põhjamaade pealt, on nad enam valmis robootika- ja digitehnoloogia kasutuselevõtuks,” viitas Palm sellele, et tööjõupuuduse olukorras oleks suurel hulgal välistööjõu sissetoomise asemel paindlikum variant panustada tehnoloogiasse ja töötajate kompetentsi tõstmisele.

     Eesti on avatud maailmale. Väliskeskkonna riskid jõuavad siia väga kiiresti.

    Tõnu Palm,
    Nordea peaanalüütik
    Nestor tunnustas riigi plaani arendada tehnika- ja IT-haridust, kuid lisas, et suurt puudujääki näeb ta kaasaegse disaini, müügi ja turundusõppe valdkonnas. “Ilmselt oleks meil paljudes traditsioonilistes sektorites luua veelgi rohkem lisandväärtust, kui me suudaksime paremini müüa ja disainida. Seal on suuremad puudujäägid kui kohalikus inseneriteaduses,” möönis ta.
    Nestor möönis, et ehitustööde planeerimine on keeruline ja nõustus Roosimägi hinnanguga, et kui riigil on vaja investeerida, siis tuleb seda ka teha. “Kui aga vaadata viimased grandioosseid plaane, siis ma ei kujuta ette, kas ikka on parim aeg hakata Haapsalusse raudteed rajama,” tõdes ta ja lisas, et riigil on palju võimalusi majandusse raha süstida. “Ehitussektor on tore, saab pärast lindi lahti lõigata. Teadus- ja arendustegevusele mõeldud raha tõsteti minu teada nii marginaalse summa võrra, et raske on rääkida rahastuse tõusust,” möönis ta.
    Ülehomne on veel udu sees
    Küsimusele, mis saab Eesti majandusest viie kuni kümne aasta plaanis, vastas Mihkel Nestor, et tasuks praeguse hea aja üle rõõmustada, kuid samas peaks valmistuma ka kõige hullemaks. Janek Uiboupin lisas, et investeerima peab julgelt, kuid võtma arvesse seda, et tänane majanduskeskkond ja rahapoliitika ei pruugi püsima jääda. “Ei tasu teha lühiajalise kasvu ootuses pikaajalisi Exceli tõusugraafikuid,” tõdes ta.
    Tõnu Mertsina arvas, et paar aastat on veel oodata head kasvu, kuid edasi on olukord ebakindlam. Riske, nii majanduslikke kui ka poliitilisi, on tema sõnul palju. Samuti on praegune majanduskasvu potentsiaal oluliselt väiksem kui 10 aasta eest. Priit Roosimägi jagas Mertsina arvamust, et kuigi esimesel poolaastal on majanduskasv ületanud 5%, on pikemas perspektiivis reaalne ikkagi 3%. “Peae harjutama end mõttega, et iga kvartaalse muutuse peale ei hakkaks me kohe ennast ümber pöörama. Kainet mõistust ja pikka vaadet,” sõnas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Indrek Alliksaar: hinnad kerkivad, kuid pelgalt see ei pruugi õnne õuele tuua
Keerulistes oludes on juhtimiskvaliteet eriti tähtis, et leida õige strateegia, mille abil uues olukorras efektiivsuse näitajaid ja kasumlikkust kasvatada, kirjutab KPMG auditi juht Indrek Alliksaar Äripäeva Infopanga ehitusmaterjalide tootjate aastaraportile antud kommentaaris.
Keerulistes oludes on juhtimiskvaliteet eriti tähtis, et leida õige strateegia, mille abil uues olukorras efektiivsuse näitajaid ja kasumlikkust kasvatada, kirjutab KPMG auditi juht Indrek Alliksaar Äripäeva Infopanga ehitusmaterjalide tootjate aastaraportile antud kommentaaris.
Nordecon ehitab 17 miljoni eest Ahtri tänavale büroohoone
Nordecon sõlmis 17 miljoni euro suuruse lepingu Ahtri tänaval asuva Roseni Maja büroohoone ehitamiseks, selgub börsiteatest.
Nordecon sõlmis 17 miljoni euro suuruse lepingu Ahtri tänaval asuva Roseni Maja büroohoone ehitamiseks, selgub börsiteatest.
Kuidas väljuda õpilasfirma programmist päris firma omanikuna Samm-sammult: kuidas teha edukas äri
Igal aastal peavad gümnaasiumiastme õpilased otsustama, kas teha uurimistöö või õpilasfirma. Mõnel läheb nii hästi, et lõpuks sünnib päris firma koos maailmavallutusplaanidega.
Igal aastal peavad gümnaasiumiastme õpilased otsustama, kas teha uurimistöö või õpilasfirma. Mõnel läheb nii hästi, et lõpuks sünnib päris firma koos maailmavallutusplaanidega.
Arvuti hakkab elektri asemel kasutama valgust
Uued ülijuhtivad materjalid, tehisintellekti võimalused haiguste diagnoosimisel, moodne taaskasutus – nendest ja ka teistest huvitavatest teemadest on juttu Äripäevas välja antava ajakirja Imeline Teadus augusti numbris.
Uued ülijuhtivad materjalid, tehisintellekti võimalused haiguste diagnoosimisel, moodne taaskasutus – nendest ja ka teistest huvitavatest teemadest on juttu Äripäevas välja antava ajakirja Imeline Teadus augusti numbris.