Sirje Rank • 15. september 2017
Jaga lugu:

Hansson: ma ei ole nõus selle OECD soovitusega

Jose Angel Gurria ja Jevgeni Ossinovski  Foto: Aron Urb (EU2017EE)

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD peasekretär Angel Gurria soovitab Eesti riigil julgemalt laenu võtta, et teha investeeringuid, mis Eesti majanduskasvu potentsiaali tõstaksid.

„Tean, et see on Eestis tundlik teema,“ ütles Gurria reedel Tallinnas, kus ta andis tervise- ja tööministrile Jevgeni Ossinovskile üle OECD värskeima analüüsi Eesti majanduse seisust. „Teil on võimalus kasvada kiiremini ja saate seda teha ilma riigi rahandust ohustamata,“ keelitas Gurria, osutades, et Eesti riigi võlatase on OECD riikide seas kõige madalam. Kui Eestil on see 10% SKPst, siis OECD riikides keskmiselt 100%. Kui majandus investeeringutest kiiremini kasvama hakkab, jääb võlatase osakaaluna SKPst väiksemaks, osutas ta.

Eesti Panga president Ardo Hansson laitis selle OECD soovituse kohe maha. „Ma ei ole nõus selle OECD soovitusega,“ vastas Hansson Äripäeva kommentaaripalve peale. 

Mikroökonoomiliselt vaadates tundub see loogiline, et kui sul on tasuv projekt, siis viid selle ellu. Aga riigisektor on nii suur, kogumahud mõjutavad ka laiemat konjunktuuri. „Meie mure on see, kui need potentsiaalselt tasuvad projektid käivitatakse kõik samal ajal. See kuumendab majandust üle,“ arutles Hansson.

Ta osutas, et kui aasta tagasi olid signaalid majandusest veel vastukäivad, siis tänaseks plingivad kõik kuumenemisohtu. „Kui vaatad tööturgu, palgakasvu, inflatsiooni, majanduskasvu, kõik viitavad sellele, et me praegu pingutame üle. Kui meil inflatsioon on juba ligi 4% aastas, miks seda nüüd kõrgemale kütta – ma arvan, et see ei ole väga kasulik.“

Hansson nentis, et võlakoorem on ainult üks näitaja. „Kui me vaataks ainult seda, siis loomulikult oleks meil potentsiaali igasuguseid asju teha. Aga tempo peab olema selline, mida majandus suudab seedida, sõltumata sellest, kas me võlg on 10% SKPst või 100%,“ ütles ta.

Ja ehitussektor on  üks sektor, mis on selgelt kuumenemisohus – nii riik kui erasektor vajavad samu töölisi samal ajal, mis ajavad üles palgad ja hinnad. 

Euroala riigina, kus iseseisvat rahapoliitika hooba ei ole, on oluline heal ajal puhvreid koguda, et majandust nõrgemas tsüklis riiklike investeeringutega toestada.

OECD üldine hinnang Eestile oli positiivne, tänavu ennustatakse majanduskasvuks üle 4%, mis on enam kui kaks korda üle euroala keskmise. Kitsaskohtadest osutab OECD analüüs taas kord sellele, et Eestis on suhtelises vaesuses elava elanikkonna protsent üle OECD keskmise ja suur ühiskondlik kihistumine. Samuti püsib suur sooline palgalõhe. OECD kordas üle varasemates analüüsides kõlanud soovitust, et Eesti peaks maksustama transpordi ja energia moel, milles kajastub keskkonnale tekitatud kahju suurus. Samuti osutati, et Eesti ekspordi lisandväärtus on madal ning tootlikkuse kasv kriisieelse tasemega võrreldes järsult aeglustunud. Eesti tootlikkus on vaid 65% OECD keskmisest. Rohkem tähelepanu vajab vajalike oskustega tööjõu juurde saamine, olgu koolitades või sisserändega, et see ei hakkaks majanduskasvu pärssima.

Jevgeni Ossinovski ütles OECD analüüsi kommenteerides, et valitsus juba tegeleb mitmete kitsaskohtadega, millele OECD oma analüüsis osutab. Näiteks vaesusega võitlemiseks jõustub tulevast aastast maksureform, mis jätab vähem jõukatele inimestele rohkem raha kätte.  

Jaga lugu:
Hetkel kuum