Eestis vähe teadvustatud probleem – unine veokijuht roolis

Artikkel

- Uudised
- Lennart Käämer
- 29. september 2017 kell 10:03
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestis vähe teadvustatud probleem – unine veokijuht roolis
Tööst tingitud uneprobleemid kimbutavad enim öövalvureid ja veokijuhte, kuid veokijuhi puhul võib väsimus saada saatuslikuks.Foto: Erik Prozes
Väsinud juhtide osakaalu Eesti liiklusõnnetustes pole seni veel uuritud, kuid Transpordi Ametiühingu liiklusspetsialisti Tarmo Kahemi hinnangul on unisus autoroolis tõsine probleem ja sellega tuleks tegelda mitmel tasandil.
Politseiregistreid tema sõnul usaldada ei saa, sest näiteks teelt väljasõidu puhul võetakse avarii arvele kui liiklusõnnetus - täpsemad põhjused jäävad tihti uurimata. “Üks põhjus on kindlasti see, et juhid ise ei taha alati politseile tunnistada, et olid liialt väsinud,“ selgitas Kahem. Ta lisab, et mujal maailmas on vastavaid uuringuid palju tehtud ning statistika järgi on ca 20% liiklusõnnetustest põhjustatud juhtide väsimuse tõttu.
võrra sagenesid eelmisel aastal (võrreldes 2013-2015 keskmisega) busside ja veokite osalusel toimunud liiklusõnnetused. Liikluses sai mullu kannatada kaks korda rohkem kutselisi juhte kui varasematel aastatel keskmiselt.
Kui seni on suuremat tähelepanu pööratud purjutajate trahvimisele, turvavarustusele ja kiiruspiirangutest kinnipidamisele, siis väsimus autoroolis vajaks senisest kindlasti rohkem tähelepanu.
Sõidugraafikud on liiga jäigad
Sõidu- ja puhkeaja normidele ei ole Transpordi Ametiühingu hinnangul midagi ette heita, need on tasakaalus ja tagavad juhtidele piisava taastumise. “Probleemid tekivad sellest, kui tööandja surub juhi sõiduplaani, mis ei jäta ruumi ettenägematusteks. Soov muuta oma logistika maksimaalselt efektiivseks paneb juhtidele suure pinge,” kommenteeris Kahem.
Liiklusummikud, õnnetused, takistused teel, tehnilised rikked ja muud prognoosimatud asjaolud võivad kogu päevaplaani pea peale pöörata. Tulemuseks ongi ületatud sõiduaeg. Kuna vastutavaks jääb paljuski juht, siis lisab see pinget. Samal ajal tunneb tööandja ennast kindlalt, sest järelevalve nendeni üldiselt ei ulatu.
2012: 25062013: 21622014: 17892015: 27142016: 2843
Allikas: maanteeamet
Lisaks ei arvesta tööandja tihti sellega, et juhi tööaeg ei lõppe parklasse sõites. Tööaja sisse mahub veel hulk muid töiseid tegevusi, näiteks auto kontrollimine, tankimine, hooldus, remont. Neid toiminguid tehakse puhkeaja arvelt.
Tserri sõnul aitaks kui juhte korralikult koolitada, sest töö-ja puheaja nüansse on väga palju. Kui need selged, siis saab juht oma töö ja puhkeaega oluliselt paremini planeerida ja kordineerida.
“Veel näeme oma praktikas seda, et jälgimissüsteemide pealepanek autodele on oluliselt parandanud juhtide sooritusvõimet.”
KV Transpordi logistik Erik Tserr selle jutuga, et tööandjad suruvad graafikuid peale, ei nõustu. “Tööandjad lähtuvad planeerimisel ikkagi kliendi tellimusest. Ootamatused ja muud tegurid, mis takistavad sõitu, peaks olema juba eos sisse arvestatud ja kohustuslike pausidega parklad on juhtidel üldjuhul teada,“ väidab Tserr. „Auto hooldamise ja remondi teeb meil mehaanik Eestis ja tankimine läheb tööaja sisse,” lisas Tserr vastuväitena sellele, nagu survestaksid ettevõtjad oma töötajaid.
2010: 1912011: 2102012: 1892013: 2332014: 2102015: 1942016: 2342017 (augusti seisuga): 162
Allikas: maanteeamet
Euroopa regulatsioonid keelavad iganädalase puhkeaja
Positiivse noodina saab välja tuua, et tehnika areng on autos magamistingimustele palju kaasa aidanud ja mõnel mehel on juhikabiinis vaat et paremad ööbimistingimused kui koduseinte vahel.
Uuemad kabiinid on avaramad, madratsid on parema kvaliteediga, isiklike asjade jaoks on rohkem panipaiku. Kabiinis pakuvad lõõgastumisvõimalust teler, kohvimasin ja raadio.
“Uute autode sõidumugavus on oluliselt paranenud. Juhil on hulk abivahendeid, mis ei väsita teda nii intensiivselt kui varasemalt,” tõdes Tserr.
Ometi on mitmed Euroopa riigid (Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia) keelanud juhtidel sõidukis iganädalast puhkeaega pidada. Selle keelu eesmärk on õilis: tagada juhtidele inimlikumad tingimused ja parem unekvaliteet. Samas on regulatsioon veel suhteliselt uus ning tekitab Kahemi hinnangul praegu veel segadust. Näiteks nõuab see logistiliselt veelgi täpsemat arvestamist majutuskohtadega. Ka tekib küsimus, kes tasub majutuse eest.
Tserr oli uuele euronõudele hinnangu andmisel märksa resoluutsem. “Motellis magamise nõue on meie hinnangul täielik jama. Uue auto kabiin on oluliselt mugavam kui teeäärse motelli tuba. Pigem võiks magamiskoha asemel olla korralik parkla, mille rajamist riigid aidata võiksid. Parklas peaks olema ka pesemisvõimalused, wc, toitlustus,” jagas ta ideid.
Igaühele öine töö ei sobi
G4Sis leidub iga aasta kümmekond inimest, kellele see töö ei sobi just öise graafiku tõttu. Tööandjana püüame töögraafikud sättida nii, et töötajal oleks võrdselt päevaseid ja öiseid vahetusi. Näiteks on firmas patrullekipaažid, kes töötavad sarnases rütmis politseinikega - kaks päevast ja kaks öist vahetust, millele järgneb neli vaba päeva.
Vahetuse lõppedes peab töötajal olema piisavalt aega kodus välja puhkamiseks. Samas on ka meie juhtimiskeskuses mugavad diivanid, kus saab vajadusel silma looja lasta.
Rangelt hoitakse meil silm peal ka töö- ja puhkeaja seadusel, mis reguleerib täpselt puhketunnid. Hoolitseme ka selle eest, et ületunde liiga palju ei koguneks.
Reimo Raja,
G4S kommunikatsioonijuht
Liiklusohutust mõjutavad kolm tegurit
Sõiduautode arv 1000 elaniku kohta: 2016. aastal kasvas sõiduautode arv 1000 elaniku kohta 4,5% võrra. Keskmiselt omas iga teine Eestis elav inimene 2016. aasta andmetel sõiduautot. Liiklusregistrisse kantud sõidukite hulgas domineerivad ülekaalukalt sõiduautod, mis moodustasid 2016. aasta lõpu seisuga 79% kõigist mootorsõidukitest. Veoautode osakaal oli ligi 12%, mootorratastel ja mopeedidel vastavalt ligi 3% ja 2% ning busse oli 0,6%.
Autopargi keskmine vanus: uuemate sõidukite baasvarustuses on märgatavalt rohkem liiklusohutust suurendavaid turvaseadmeid, nt turvapadjad esi- ja tagaistmetel, ABS, stabiilsuse kontroll jms. 2016. aasta seisuga moodustavad poole Eesti autopargist üle 10 aasta vanad sõidukid ja veel üks neljandik on vanuses 6..10 aastat.
Liiklussagedus: maanteeameti püsiloenduspunktide andmetel kasvas põhimaanteedel 2016. aastal nii keskmine ööpäevane liiklussagedus kui ka autorongide osakaal. Kasvu oli märgata läbi terve aasta.
Allikas: maanteeamet
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Transport
- Logistika
Hetkel kuum