Hispaania valitsus on öelnud, et katkestab referendumi, sest konstitutsioonikohus tunnistas selle ebaseaduslikuks. Seepärast takistavad politseinikud inimestel hääletama minemast ja võtavad enda kontrolli alla valimisjaoskondi. Barcelonas tulistas politsei näiteks kummikuulidega inimesi.

Barcelona linnapea Ada Colau teatas, et vigastatud on 460 ringis ja mõistis politseinike käitumise hukka. Samal ajal teatas Hispaania siseminister, et 12 politseinikku on haavatud ja kolm inimest on arreteeritud. Sulgeda on õnnestunud 92 valimisjaoskonda.

Reuters teatas, et turud on sündmustele küll reageerinud, kuid pigem rahulikult. Samas hoiatas reitinguagentuur S&P juba reedel, et süvenevad pinged võivad halvendada Hispaania majandusolukorda. Piirkonna majandus on suurem kui näiteks tervel Portugalil, moodustades umbes viiendiku kogu Hispaania majandusest.

Kataloonia piirkonda saadeti suurendatud politseijõud, et takistada referendumi toimumist. Kohalik ja referenderumil hääletanud Julia Graell ütles BBC-le, et politsei hakkas inimesi lööma, nii noori kui ka vanu. „Ma näen siin täna kõige koletumat asja, mida üks valitsus saab teha iseenda elanikele,“ lausus ta.

Alates reedest on tuhanded inimesed vallutanud koolid ja teised hooned, kus asuvad valimisjaoskonnad. Eesmärk on tagada, et teisedki saaks referendumil osaleda. Paljud neist on lapsevanemad oma lastega, kes jäid sinna reedel pärast koolitundide lõppu. Osades piirkondades on talunikud sõitnud traktoritega keset teed ja blokeerinud politsei ligipääsu valimisjaoskondadeni.

Kataloonia on Hispaania jõukas piirkond, kus elab 7,5 miljonit inimest. Sel on oma keel ja kultuur, samuti suur atonoomsus. Referendumil hääletatakse selle üle, kas elanikud tahavad, et Katalooniast saaks iseseisev vabariik.

Jutud sellisest referendumist on viimase viie aastaga üha tugevamaks läinud, kuid Hispaanias on sellele tuliseid vastaseid. Kuni tänaseni olid meeleavaldused suuresti rahumeelsed.

Kataloonia president Carles Puigdemont on lubanud kuulutada iseseisvuse välja 48 tunni jooksul pärast tulemuste selgumist, kui need on positiivsed. Samas peab Hispaania valitsus rahvahääletust ebaseaduslikuks ning ka ükski riik Euroopa Liidus pole referendumile toetust väljendanud.