• Jaga lugu:

    EL kaebas Iirimaa Apple'i maksuasja pärast kohtusse

    Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe VestagerFoto: Scanpix/Reuters

    Euroopa Komisjon kaebab Iirimaa kohtusse, kuna riik pole suutnud Apple’ilt välja nõuda 13 miljardi euro väärtuses tasumata makse.

    Nimelt otsustas Euroopa Komisjon 2016. aasta augustis, et tehnoloogiahiiul on Iirimaale hiigelsumma võlgu, kuna Apple’ile loodud ülisoodsad maksutingimused on vastuolus ELi riigiabi reeglitega. Erikohtlemine kahandas Apple’i reaalse tulumaksumäära Euroopas teenitud kasumitelt 2003. aastal 1%-le ning 2014. aastaks kõigest 0,005%-le.
    Sisuliselt võimaldas see firmal makse vältida pea tervelt Euroopa Liidu ühisturult Apple’i toodete müügist teenitud kasumilt, märkis Komisjon toona. Nimelt ajas tehnoloogiahiid kogu oma käibe läbi Iirimaa, mitte ei registreerinud seda riikides, kus müük tegelikult toimus.
    Iirimaa viitas kohe, et ei taha maksuraha nähagi. Samuti leidis riik, et Euroopa Komisjon on tublisti oma võimupiire ületanud.
    Maksutulu tagasinõudmise tähtajaks seadis Euroopa Komisjon selle aasta alguse. Nüüd on aga otsustatud pöörduda Euroopa Kohtu poole, kuna Komisjoni hinnangul pole Iirimaa nõudmisi täitnud.
    „Enam kui aasta pärast Komisjoni otsuse langetamist pole Iirimaa ikka raha tagasi saanud, isegi mitte osaliselt,“ ütles ELi konkurentsivolinik Margrethe Vestager avalduses.
    Voliniku sõnul on mõistetav, et teatud juhtudel võib raha tagasi nõudmine olla keerukam kui muidu. Siiski rõhutas Vestager, et terve konkurentsiolukorra taastamiseks tuleb liikmesriikidel teha piisavaid pingutusi ning et seni, kuni maksuraha tagasi nõutakse, saab Apple õigusvastast eelist edasi nautida.
    Iirimaa rahandusministeerium teatel valmistas Euroopa Kohtusse pöördumine neile pettumust ning oli väga kahetsusväärne samm, vahendas Iiri rahvusringhääling RTÉ.
    Ministeerium rõhutas, et pole kunagi nõustunud Komisjoni loogikaga Apple’i maksuotsuse taga. Samas aga järgib Iiri valitsus Euroopa Liidu seadusi ning teeb seega kõik, et väidetav riigiabi viivituseta tagasi nõuda, seisis avalduses.
    Summa on väga suur ning Iiri rahandusministeeriumi teatel on riik teinud selle väga keerulise olukorra lahendamiseks märkimisväärseid edusamme ning on parajasti loomas deposiidifondi. Töö selle loomise kallal jätkub, lisas rahandusministeerium.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Börs: Nasdaq ja S&P 500 jõudsid uute rekorditeni
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.