Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haigla apteegis puhkes inetu tüli

    Põhja-Eesti RegionaalhaiglaFoto: Raul Mee

    Põhja-Eesti Regionaalhaiglas puhkes inetu apteegitüli, kuhu sekkus ravimiamet ning mille lahendust oodatakse kohtult.

    Päevavalgele tuli tüli eelmisel esmaspäeval, kui Apotheka apteegikett keeldus kolimast välja ilmselt Eesti ihaldatuimalt müügipinnalt Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) fuajees. Nimelt Margus Linnamäele kuuluv Apotheka apteegikett ehk Terve Pere Apteek OÜ magusat müügipinda enda käes hoidnud juba kümmekond aastat.
    Apotheka 2007. aastast pärit lepingut on pikendatud kaks korda, ja mõlemal korral ilma konkursita, tuues põhjenduseks majas toimuva remondi: esimest korda 2011. aastal haigla ambulatoorse keemiaravi üksuse väljaehituse tõttu ning teist korda 2015. aastal kahe aasta võrra haigla fuajee ümberehituse projekti tõttu.
    Segadus üürilepinguga
    Apteegipidaja üürileping lõppes tänavu 2. oktoobril. 27. septembril saatis aga Terve Pere Apteek ravimiametile teate, et on esitanud üüriandjale nõude üürilepingu pikendamiseks - väidetavalt olevat apteegil kokkulepe üürileandjaga, et leping on kehtiv kuni 1. oktoobrini 2020. Ravimiamet teatas, et kuni ettevõte pole esitanud ruumide kasutusõigust tõendavat dokumenti ehk kehtivat üürilepingut, on PERHis asuvates ruumides tegutseva Terve Pere Apteegi tegevusluba peatatud.
    PERH korraldas juulikuus avaliku konkursi apteegipinnale järgmiseks üüriperioodiks üürniku leidmiseks. „Konkursil osales 14 pakkujat ja võitjaks osutus parima pakkujana Benu Apteek Eesti OÜ. Konkursi puhul ei olnud tegemist riigihankega riigihangete seaduse tähenduses. Avaliku konkursi teade avaldati ajalehes Äripäev,” selgitas PERHi majandusteenistuse juhataja Tõnu Talisainen Eesti Päevalehele.
    Magus müügipunkt
    Apotheka keti tõrksus välja kolida on mõistetav, sest asukohas ehk PERHis saab haigla kodulehe andmetel eriarstiabi ligi 135 000 patsienti aastas, lisaks annab erakorralist abi üle 82 000 inimesele. Kõigil neil on mugav pärast arsti juures käiku apteegist ka ravimid välja osta. Väljakolimise asemel jätkas Apotheka tegutsemist ning takistas uue üürniku sissekolimist. PERH esitas Harju maakohtusse Apotheka vastu hagi, millega nõuab apteegipinna vabastamist.
    Omakorda Apothekaga lähedalt seotud proviisor kaebas kohtusse PERHi konkursi. Nimelt kirjutas Eesti Päevaleht, et kõnealusel konkursil kaotanud Apteekide Arenduse OÜ esitas kahe nädala eest Tartu halduskohtule kaebuse keelamaks ravimiametil anda konkursi võitjale Benu apteegile PERHis tegevusluba. Apteekide Arenduse OÜ loodi täpselt kolm päeva enne PERHi apteegiruumide konkursi lõppu ning selle ettevõtte omanik Piret Uibokand töötab PERHist lahkumast keelduva Apotheka apteegiketi piirkonnajuhina.
    Ootele pandud olukord
    Ravimiamet on osaliselt peatanud PERHis asuvates apteegiruumides tegutseva Terve Pere Apteek OÜ tegevusloa, kuni ettevõte esitab kehtiva üürilepingu. Ravimiameti teatel ei sekku nad regionaalhaigla ja Terve Pere Apteegi üürivaidlusesse, ravimiameti ülesanne on kontrollida tegevusloa omaja vastavust tegevusloa nõuetele.
    Apteegiteenuse osutamise tegevusloa andmise aluseks on ravimiseadusest tulenev nõue kehtiva üürilepingu kohta. See nõue peab olema täidetud kogu tegevusloa kehtimise ajal. Ravimiamet on küsinud üürilepingut Terve Pere Apteek OÜ-lt, kuid siiani ei ole ettevõte seda esitanud, teatas amet.
    Tegevusloa osaline peatamine jätab apteegile võimaluse anda oma valduses olevad ravimid üle näiteks teisele apteegile või hulgimüüjale. Ravimiamet on andnud ettevõttele võimaluse ennast tegevusloa nõuetega vastavusse viia. Lõpliku otsuse tegemiseks on ravimiametil aega 30 päeva, see aeg sõltub ka sellest, milliseid dokumente tegevusloa omaja ravimiametile esitab.
    Ravimiameti menetlus kestab ning ravimiamet ootab praegu ettevõtja selgitusi Terve Pere Apteegi edasise tegevuse nõuetele vastavusse viimise kohta. Kui apteegi omanik on seisukohal, et kõik vastab seadusele, siis tuleb selle kohta esitada ravimiametile esitada dokumendid, mida aga Terve Pere Apteek OÜ pole seni teinud.
    Karmid süüdistused
    Apotheka apteegikett on ravimiameti käitumisest marus ning süüdistab ameti peadirektorit Kristin Raudseppa selles, et ta võttis üürivaidluses kohtuniku rolli. „Ravimiameti peadirektori Kristin Raudsepa tegevus on pretsedenditu ning viitab ametivõimu kuritarvitamisele. Peadirektor diskrimineerib Terve Pere Apteeki kõige halvemas mõttes. Kui üürileandja ja üürniku vahel on õiguslik vaidlus üürisuhte üle, siis on ravimiamet varasemalt alati säilitanud status quo kuni kohtulahendini. Miks käitus ravimiamet praegu teisiti?” kirjutas Terve Pere Apteek OÜ juhatuse liige Kadri Ulla saadetud pressiteates.
    „Alates tänasest avame apteegiruumides ajutise lahendusena Netiapteegi terminalid, et nende kaudu patsientide ravimioste teenindada. Lisaks Netiapteegi kaudu ostetud ravimitele saavad patsiendid kohapeal osta toidulisandeid ja muid apteegikaupu,“ selgitas Ulla.
    Ulla sõnul on ta veendunud, et PERHi apteegipinna konkurss ei olnud kooskõlas seaduse ja heade tavadega. „Kuna Terve Pere Apteegil on PERHiga üürikokkulepe ja legaalne alus apteegiruume kasutada, pöördume nii PERHi kui ka ravimiameti vastu kohtusse. Ravimiameti otsuse peatada haiglas asuva apteegi tegevusluba oleme vaidlustanud halduskohtus ja taotleme õiguskaitset, et apteek avada tavapärasel viisil niipea kui võimalik," sõnas ta.
    „Kui PERHil on meie üürikokkuleppe osas teine seisukoht, peab vaidluses otsuse tegema kohus,” rõhutas Ulla. „Seetõttu on ravimiameti ühe osapoole eelistamine selgelt ebaseaduslik. Ravimiamet ei peaks sekkuma apteegi ja PERHi vahelisse üürilepingu vaidlusse.”
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikelinna vinoteek ootab konkurente
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Tarbimise jalajälge vähendavad ettevõtted, tarbijad ise aga suurendavad
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.