• Jaga lugu:

    Kahtlane hüvitis heitis hooldekeskusele korruptsioonivarju

    Hooldekeskuse kohta tehtud analüüs tuvastas anomaalia, mida võib tõlgendada korruptsioonina.Foto: PantherMedia/Scanpix

    Jõhvi hooldekeskuse kohta tellitud finantsmajanduslik analüüs tuvastas, et asutuse toitlustamiskulud on tavatult kõrged - analüüsi hinnangul võib see viidata korruptsioonile, kirjutas Põhjarannik. Uurimisasutustele on hooldekeskuse kohta esitatud juba kaks avaldust.

    Läinud suvel lahkus ametist hooldekeskuse juht Elle Seliverstova, kellele maksti üle 13 000 euro suurune hüvitis – summa maksti vallaeelarvest ning suulise korralduse selleks andis vallavanem Eduard East kaks päeva enne seda, kui volikogu ta ametist tagandas, kirjutas Põhjarannik.
    Volikogu kutsus seepeale kokku erakorralise istungi ja volitas vallavalitsust pöörduma prokuratuuri, et selgitada, kas tegu võib olla seaduserikkumisega.
    Vallavalitsus otsustas tellida ka keskuse tasuvusanalüüsi. Selle koostanud OÜ Majanduskonsultatsioonid tõstis esile toitlustamisega seonduva, leides, et Jõhvi hooldekeskuse kogukuludest moodustab toitlustamiskulu üle 30%, mis näib anomaalne. „Olukorra teeb intrigeerivaks asjaolu, et enam kui 164 000 euro suuruse aastakulu tekitamiseks ei ole SA Jõhvi Hooldekeskus korraldanud mingit hankekonkurssi, kuigi kasutab välist teenusepakkujat,” seisab analüüsis. Tasuvusanalüüsis võrreldi ka toitlustuse hindu Eesti teiste samalaadsete asutustega ning selgus, et mujal moodustab see 20-16 protsenti kogukuludest.
    Analüüsi koostajate hinnangul ei saa välistada, et olukord on seotud korruptsiooniga, mis tähendab, et kindla hankija ilma konkursita väljavalimine on seotud kellegi korruptiivse tuluga.
    Korraldamata hangete kohta ütles hooldekeskuse endine juht Elle Seliverstova Põhjarannikule, et ei saanud kunagi volikogult korraldust neid hankeid läbi viia.
    Volikogu revisjonikomisjoni esimees Sergei Andrejev esitas avalduse korruptsioonikuritegude büroo Ida osakonnale. Seliverstova aga ütles Põhjarannikule, et hooldekeskuse ümber toimuv on seotud valimistega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
"Valge" ja "musta surma" hinnad rallivad
Suhkru ja kohvi - mida mõnikord ka valgeks ja mustaks surmaks kutsutakse - hinnad on Brasiilia öökülmade tõttu mitme aasta tipptasemele kihutanud.
Suhkru ja kohvi - mida mõnikord ka valgeks ja mustaks surmaks kutsutakse - hinnad on Brasiilia öökülmade tõttu mitme aasta tipptasemele kihutanud.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Harjumatu transpordiviis tõmbab vedude hinda alla
Alles eelmisel nädalal saabus Hollandist Kaunasesse esimene konteinerite ja poolhaagistega kaubarong mööda Euroopa standardlaiusega raud­teed, nädal varem alustas Läti raudtee poolhaagiste vedu kahe suurema sadama vahel ning jäänud on veel käivitada pool­haagiseid­ vedav rong Muuga ja Kaunase vahel.
Alles eelmisel nädalal saabus Hollandist Kaunasesse esimene konteinerite ja poolhaagistega kaubarong mööda Euroopa standardlaiusega raud­teed, nädal varem alustas Läti raudtee poolhaagiste vedu kahe suurema sadama vahel ning jäänud on veel käivitada pool­haagiseid­ vedav rong Muuga ja Kaunase vahel.