Kuidas muutub kõrgemate riigiteenijate palgasüsteem?
Riigikogu põhiseaduskomisjonil sai valmis eelnõu, mis korrastab kõrgemate riigiteenijate ning prokuröride palgasüsteemi.
Uue kava järgi hakkab kõrgemate riigiteenijate palk sõltuma tarbijahinnaindeksist ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvust. Prokuröride palk aga hakkab sõltuma riigi peaprokuröri sissetulekust.
Riigikogu saali teisele lugemisele saadetud eelnõu käsitleb prokuröride palgasüsteemi selliselt, et peaprokuröri ametipalga koefitsiendiks jääks 0,85. Sama suur on ka näiteks riigikogu aseesimehe, õiguskantsleri, riigikontrolöri ja ministrite palk.
Presidendi, riigikogu esimehe, peaministri ja riigikohtu esimehe ametipalga koefitsiendiks on 1 ehk 5200 eurot.
Prokuröride palk hakkab sõltuma peaprokuröri palga suurusest. Iga kalendriaasta 1. aprilliks indekseeritakse kõrgeim palgamäär indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.
Riigi peaprokurörile, õiguskantslerile, riigisekretärile ja riigikontrolörile makstakse iga kuu 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks.
Pärast indekseerimist loetakse kõrgemate riigiteenijate järgmise aasta kõrgeimaks palgamääraks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud kõrgeim palgamäär. Esimene indekseerimine toimub järgmise aasta 1. aprillil - riigikogu liikmete, presidendi ja ministrite puhul toimub palgamuutus uue riigikogu koosseisu ajal.
Riigikogu arutab eelnõu teisel lugemisel 22. novembril. Seadus on kavandatud jõustuma uue aasta 1. jaanuarist.