• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 22.11.17, 05:00

Pensioniraha liigub toidupoodi

Kinnisvarainvesteeringute ettevõte Lumi Capital asutas fondi, mis keskendub kodulähedastele kauplustele. Ankurinvestor on Swedbanki pensionifondid.
Lumi Capitali partneri ja uue fondi juht Lauri Henno
  • Lumi Capitali partneri ja uue fondi juht Lauri Henno Foto: Andras Kralla
Uue fondi nimi on Lumi Retail Property Fund. Fondi investeeringute kogumahuks on planeeritud 100 miljonit eurot ja pikkuseks 20 aastat. Kuna objektide hind jääb vahemikku 3–8 miljonit eurot, on Lumi Retail Property Fundi eesmärk leida paarkümmend sobivat objekti, millesse investeerida. Praeguseks on soetatud Tartus Võru tänaval asuv Aardla Selver ja järgmiste objektide otsimine käib. Lumi Capitali partneri ja uue fondi juhi Lauri Henno sõnul valitakse praegu kümmekonna objekti vahel. “Kui üks neist sõelale jääb, on hea,” ütles ta.
Nimelt on Henno sõnul Lumi Retail Property Fundi huviobjektiks ainult kodulähedased kauplused, kus ankurüürnik on toidupood ja mille suurus jääb vahemikku 1000–8000 ruutmeetrit. Samuti on objektide valikul oluline kindlustunne, et pood asub kohas, kuhu mõnda konkureerivat poodi kõrvale enam ei ehitata ja ankurüürnikku välja ei sööda. “See on kitsas segment, kuid objekte, mille vahel valida, on palju,” rääkis Henno. Huviorbiidist jäävad välja hüpermarketid ja kaubanduskeskused.
Henno sõnul on kodulähedastel kauplustel suur potentsiaal, kuna tarbijad eelistavad üha enam igapäevaostude tegemiseks väiksemaid ja mugavamaid poode. Ka ei ole e-kaubanduse kasv suureks ohuks, kuna Henno sõnul tahavad inimesed tavaliselt lisaks e-poest tellitud põhitoiduainetele osta näiteks värskeid toiduaineid, milleks sobib hästi just kodulähedane pood. Seega usub Henno, kes töötas varem Maxima Eesti kinnisvaradirektorina, kodulähedase poe jätkusuutlikkusse. “Tihti öeldakse halvustavalt, et kaubandust on liiga palju. Meile aga tähendab see, et turgu, mida vaadata, on palju,” ütles ta.
Turg on müüja oma
Henno sõnul on Lumi Capital huvitatud koostööst professionaalsete investoritega ja sellised on ka pensionifondid. Varem on Lumi Capital asutanud fondi, mis investeerib üürimajadesse. Suvel asutatud üürimajade projekti ankurinvestor on LHV pensionifondid. “Ju nägi seekord Swedbank meie projektis sisu. Samuti ei kattu meie kinnisvarafondi strateegia otseselt ühegi teise turul oleva kinnisvarafondiga,” põhjendas Henno, miks seekord löödi käed Swedbanki pensionifondidega.
Tihti öeldakse halva varjundiga, et kaubandust on liiga palju. Meile aga tähendab see, et turgu, mida vaadata, on palju.
Lauri Henno,
Lumi Capitali partner
Fond plaanib investeerida ka Lätis ja Leedus. Objekte valitakse linnades, kus on piisavalt elanikke. “Linnades, kus on rohkem kui 10 000 inimest ja kus rahvastik ei vähene dramaatiliselt, on kindlasti piisavalt neid, kes tahavad toitu osta,” ütles Henno.
Tema sõnul ei ole praegu Baltikumis teist nii konkreetselt kodulähedastele kauplustele spetsialiseerunud investeerimisfondi. Küll aga leidub taolisi Skandinaavias. Konkurentidest siiski puudust ei tule. “Colonna, Capital Mill ja paljud erainvestorid vaatavad samu objekte mis meie,” rääkis Henno. “Ainus erinevus on, et neile on need ühed objektid paljude seas,” lisas ta.
“Praegu on turg kindlasti pigem müüja oma,” märkis Henno.
Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla.
  • Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla. Foto: Andres Haabu
Skandinaavia eeskuju järgmas
Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla rääkis, et globaalselt suhteliselt kõrgele kerkinud finantsvarade hindade tõttu on Swedbanki pensionifondid juba viimased paar aastat näinud huvitavaid võimalusi Eestisse investeerimisel. Sel aastal on Swedbank pensionifondide raha paigutanud Eesti ettevõtete omakapitali ning ettevõtete ja kohalike omavalitsuste võlakirjadesse. “Meie hinnangul on Eesti ärikinnisvaraturg tsükli mõttes elukondlikust kinnisvarast natuke maas. Seetõttu otsime selles sektoris täiendavate investeeringute võimalusi,” ütles Tamla. Lumi Capitali kinnisvarafond ongi Swedbankile üks täiendav projekt selles valdkonnas.
 
 Eesti ärikinnisvaraturg on tsükli mõttes elukondlikust kinnisvarast natuke maas.
Kristjan Tamla,
Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimees
Tamla rääkis, et nii Eestis kui ka teistes riikides teeb üha suurem osa inimesi igapäevaostud lähipoest. Elamukvartalite läheduses asuvate ühe ankurrentniku ja paari väiksema rentnikuga poodide ärimudel on majandustsüklitele mõnevõrra vähem tundlikum kui suurte kaubandus- ja meelelahutuskeskuste oma. “Suuresti seetõttu on näiteks Skandinaavia riikides pensionifondid investeerinud sellistesse projektidesse juba aastaid,” ütles Tamla.
Ärikinnisvaras kõrged hinnad
LHV portfellihaldur Kristo Oidermaa märkis, et LHV hoiab pidevalt kinnisvaraturul silma peal ja on uute projektidega kursis. "Praeguses olukorras oleme pigem ettevaatlikud ärikinnisvara turul küsitavate hinnatasemete suhtes ja seetõttu ei ole selles valdkonnas ka väga aktiivsed,“ sõnas ta. LHV-le pakuvad huvi just üürielamispindadega seotud uued projektid. Sel suvel asus LHV pensionifondide raha investeerima Lumi Capitaliga üürimajadesse. Selleks ostis LHV pensionifondid kaks kortermaja Pelgulinna uusarendusse Sitsi Õunaaeda. Oidermaa sõnul on esimesed üürmajad ehitamisel ja kõik kulgeb plaanipäraselt ning elanikud saavad hakata sisse kolima 2019. aasta esimeses pooles.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele