Riisalu: ühistupank on kõike muud kui Tallinna „munitsipaalpank”

Seadus ei kohusta omavalitsust asutama või osalema krediidiasutuse tegevuses, teisalt ei välista seadus kohaliku omavalitsuse osalemist krediidiasutuses, rõhutas Riisalu. "Seadus ei näe otsesõnu ette ka (väike)ettevõtluse toetamist, kuid ometi püüavad kõik omavalitsused töötada välja meetmeid, et oma haldusterritooriumil ettevõtlust edendada," selgitas Riisalu ja lisas veel argumente: "Krediidiasutuste ning hoiu-laenuühistu seadus võimaldab riigil, kohaliku omavalitsuse üksusel ja avalik-õiguslik juriidilisel isikul olla ühistupanga liikmeks. Tallinna linna osalemist ühistupangas on õiguslikult tunnustanud Tartu maakohtu registriosakond, kandes 3. veebruaril 2016 äriregistrisse tulundusühistu Eesti Ühistupank."

Tallinna linna otsused suurendada osamakseid ühistupangas on lähtunud finantsinspektsiooni nõuetest ja soovitustest, selgitas Riisalu ja lisas, et võttes neid asjaolusid arvesse, ei pea Tallinna linnavalitsus põhjendatuks alustada ühistupangast väljaastumise menetlust. "Tallinna linna ühistupangast väljaastumise korral väheneks ühistupanga osakapital alla krediidiasutuste seaduses sätestatud miinimumkapitali, mis omakorda välistaks ühistupangale tegevusloa andmise," põhjendas Riisalu.

Tallinna linn on suunanud ühistupanka umbes 13 miljonit eurot ning linna osamakse suurus panga osakapitalis on 5 999 990 eurot.

Ühistupanga liikmete hulgas ei ole teisi Tallinna linnale kuuluvaid juriidilisi isikuid ega asutusi, kuid jaanuaris esitas AS Tallinna Soojus avalduse astuda ühistupanga liikmeks 2 miljoni eurose osamaksega. Finantsinspektsioon pole liitumiseks veel luba andnud ning otsus Tallinna Soojuse ühistupanga liikmeks vastuvõtmise kohta on tegemata, samuti pole nende osamakset arvatud panga osakapitali koosseisu.