Uudised
Äripäev
22. november 2017 kell 8:42

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riisalu: ühistupank on kõike muud kui Tallinna „munitsipaalpank”

Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu sõnul on ühistupank kõike muud kui niisama munitsipaalpank.Foto: Margus Ansu, Tartu Postimees/Scanpix

Äsja Tallinna linnavolikogusse valitud IRLi ridadesse kuuluv Mart Luik esitas volikogule eelnõu, et Tallinna linn astuks välja Eesti Ühistupangast.

Kuna seaduse järgi tuleb kõik volikogus sündinud eelnõud, mida pole esitanud linnavalitsus, saata ülevaatamiseks linnavalitsusele, siis andis ka Tallinna raad sel teemal kiire vastuse: Luige esitatud eelnõu lükati tagasi.

Linnavalitsuse nimel kommenteeris seisukohta äsja IRList lahkunud ja praegu parteitu abilinnapea Aivar Riisalu. Riisalu märgib, et üle 20 aasta pole asutatud Eestis ühtki ühistulisel alusel tegutsevat panka, sest krediidiasutuste seaduses on sätestatud vähemalt 5 miljoni euro suuruse osakapitali nõue, mis põhimõttel üks liige = üks hääl tegutseva ühistu juures ei soosi ühistupanka suure osamakse tegemist.

Panga juhatuse esimees on Ülle Mathiesen. Pangal puudub tegevusluba, kuid sellele vaatamata alustati augustis väike- ja keskmistele ettevõtetele laenude andmist.
Ühistupangal on 162 eraisikust ja juriidilisest isikust liiget, kelle seas on Tallinna linn, Tartu Tarbijate Kooperatiiv, Mainor, Estiko, E-Piim Tootmine, Endover Kinnisvara, Silikaat Grupp, Saidafarm, Fund Ehitus ja Seven Oil. Asutajaliikmeteks olid Põlvamaa, Kambja, Maaelu Edendamise ja Kehtna hoiu-laenuühistu, EELK Varahaldus ning mitmed väiksemad ettevõtted.

"Tallinna linna soov oli aidata kaasa tulundusühistuna (mitte aktsiaseltsist kommertspangana) tegutseva Eesti esimese ühistupanga asutamisele. Ilma Tallinna linna eestvedamise, osaluse ja sissemakseta oleks ühistupank jäänud asutamata," kirjutas Riisalu vastuses.Riisalu loetleb, et näiteks on ühistupanga väikelaen alternatiiviks kallitele kiirlaenudele ning plaan on aidata kaasa keskkonnaprojektide arengule, luues energiaühistuid. "Seega on ühistupank kõike muud kui Tallinna "munitsipaalpank"," nentis ta.

Seadus ei kohusta omavalitsust asutama või osalema krediidiasutuse tegevuses, teisalt ei välista seadus kohaliku omavalitsuse osalemist krediidiasutuses, rõhutas Riisalu. "Seadus ei näe otsesõnu ette ka (väike)ettevõtluse toetamist, kuid ometi püüavad kõik omavalitsused töötada välja meetmeid, et oma haldusterritooriumil ettevõtlust edendada," selgitas Riisalu ja lisas veel argumente: "Krediidiasutuste ning hoiu-laenuühistu seadus võimaldab riigil, kohaliku omavalitsuse üksusel ja avalik-õiguslik juriidilisel isikul olla ühistupanga liikmeks. Tallinna linna osalemist ühistupangas on õiguslikult tunnustanud Tartu maakohtu registriosakond, kandes 3. veebruaril 2016 äriregistrisse tulundusühistu Eesti Ühistupank."

Tallinna linna otsused suurendada osamakseid ühistupangas on lähtunud finantsinspektsiooni nõuetest ja soovitustest, selgitas Riisalu ja lisas, et võttes neid asjaolusid arvesse, ei pea Tallinna linnavalitsus põhjendatuks alustada ühistupangast väljaastumise menetlust. "Tallinna linna ühistupangast väljaastumise korral väheneks ühistupanga osakapital alla krediidiasutuste seaduses sätestatud miinimumkapitali, mis omakorda välistaks ühistupangale tegevusloa andmise," põhjendas Riisalu.

Tallinna linn on suunanud ühistupanka umbes 13 miljonit eurot ning linna osamakse suurus panga osakapitalis on 5 999 990 eurot.

Ühistupanga liikmete hulgas ei ole teisi Tallinna linnale kuuluvaid juriidilisi isikuid ega asutusi, kuid jaanuaris esitas AS Tallinna Soojus avalduse astuda ühistupanga liikmeks 2 miljoni eurose osamaksega. Finantsinspektsioon pole liitumiseks veel luba andnud ning otsus Tallinna Soojuse ühistupanga liikmeks vastuvõtmise kohta on tegemata, samuti pole nende osamakset arvatud panga osakapitali koosseisu.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.