Kuidas on teie kontoris lood vargustega?
Hiljutine Vaasa ülikooli tehtud uuring näitas, et soomlased näppavad ja tüssavad tööandjat palju rohkem ja suuremas mahus, kui seni arvati. Tööandja aga vaikib sageli väärteod maha ega oska midagi ette võtta, et pettusi vähendada, vahendas Yle.
Mis tuleb esimesena pähe, kui jutuks tuleb töö juurest näppamine või tööandja tüssamine? Ilmselt kontoritarbed, mis kipuvad ununema taskusse või koti põhja. Võis siis paberipaki haihtumine koopiamasina juurest. Tegelikkuses on aga asjad palju hullemad, kirjutas Yle.
Vaasa ülikooli teadlased korraldasid küsitluse, et selgitada välja, milliste kuritarvitamistega soomlased töökohtadel kokku puutuvad. Kogutud materjal näitab, et kohati suruvad töötajad oma pikad näpud palju kaugemale kui pastaka järele.
Vaasa ülikooli äriuuringute teaduskonna professori Annukka Jokipii sõnul ei saa rääkida kindlast kahjusummast, mida Soome tööandjad kannavad, sest need summad varieeruvad suurelt. Laias laastus on neljandik väikevargusi, kus kahjusumma ulatub 100 euroni. Teise neljandiku moodustavad vargused kuni 1000 eurot. Järgmine veerand petistest suudab teha firmale tünga kuni 10 000 euro eest ning tervelt neljandik on selliseid, kelle tekitatud kahju oma firmale ületab 50 000 eurot.
Tihti arvatakse, et töölt varastavad suurärimehed või poliitikud, kuid teadlased kinnitavad, et tüüpilist varganägu pole olemas. Nii nagu ülemused, näppavad ka lihttöölised samasuguse sagedusega. Märkimisväärne on teadlaste hinnangul, et naised näppavad tööl sama sagedasti kui mehed - uuringu põhjal selgub, et nad jäävad lihtsalt harvemini vahele. „Nende seas, kes vahele jäävad, on mehi rohkem,“ kommenteeris prof. Jokipii.
Millised on siis uurimuse järgi tüüpilised vargused tööandja tagant? Näiteks töövahendite edasimüük või kauba „vasakule“ toimetamine, kalli varustuse või seadmete vargus koduseks kasutamiseks, hüved firma tasuta teenuste eest, ettevõtte raha raiskamine isiklikeks kuludeks, samuti õhtusöögid, taksosõidud ja restoranis käigud, aga ka regulaarne tööaja kasutus isiklikeks asjatamisteks jpm.
Hämmastav on teadlaste sõnul aga see, et juhtkond on sageli abitu selliste pettustega võitlemisel. Isegi juhul, kui pettus avastatakse, ei jõua asi sageli politseisse, veelgi vähem kohtusse. Pooltel juhtudel ei vii vargus isegi mingite karistusmeetmeteni - vaid 10% vargustest tööl jõuab politsei uurimise alla. Kõige sagedamini lõpeb vahelejäämine vallandamisega, aga vahel ei juhtu sedagi. Kõigest sellest aga kannatab eelkõige kollektiiv, sest kõlakad sel tundlikul teemal jäävad õhkkonda mürgitama, kirjutas Yle.