Potisepp: sörgime naaberriikidel sabas

Toiduliidu juht Sirje Potisepp  Foto: Terje Lepp
Inga Lill • 27. november 2017
Jaga lugu:

Eesti toidutootjatel ei ole uutele turgudele sisenemine läinud nii kiiresti kui naaberriikidel ning oma süü selles on riigil, leiab toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on Venemaa embargo järel toidutööstusel uutele turgudele sisenemist mõjutanud nii partneritega lepinguni jõudmise pikk aeg kui ka pakutavate koguste suurus. Kogused, mida Eesti ettevõtted suudavad üksikult pakkuda, on maailma mastaabis väikesed ja see teeb toodete hinna suhteliselt kõrgeks.

Potisepa sõnul saab riik siin aidata. „Näiteks pärast Venemaa embargot hakkas Soome koostama riigile ja toidusektorile ekspordistrateegiat, mis on edukalt tööle hakanud, Soome avas näiteks Hiina turu oma tootjatele kiiresti. Ka Leedu on sisenenud Aasia turgudele ja on meist tublim eksportija, samuti Läti.“

Potisepa sõnul oleme naaberriikide sabassörkijad. „Teatavasti on vaja täita hulk nõudmisi kolmandatesse riikidesse ekspordi alustamiseks ja selle ametliku ja bürokraatliku eeltöö peab ära tegema veterinaar- ja toiduamet, kel aga kahjuks napib tööjõudu.“

Pärast embargot oli ettevõtetel kaks valikut, kas liikuda Euroopasse või siseneda Aasia turule.

Valio võitlus oma koha eest

Valio tegevjuht Maido Solovjov märgib, et Euroopa turg on kõigile avatud ja tööd selles suunas tehakse pidevalt. „Ega keegi meid seal oota - oma koht tuleb ise välja võidelda.“

Solovjovi sõnul oli Venemaale eksportides võimalus küsida toodetelt kõrgemat hinda. „Meid tunti, olime seal kaua tegutsenud ja meie brändi hinnati. Euroopa turul oleme praegu alustajad ning meie jaoks tähendab see oma ettevõtte ja toodete tutvustamist.“

Kuna konkurents on tihe, siis uute sihtriikide leidmise asemel keskendub Valio turgudele, kus juba tegutseb. „Tahame seal oma positsiooni tugevdada. Püüame tähelepanu pöörata lisandväärtuse loomisele ja tooteportfelli arendamisele,“ märgib Solovjov.

Valio peamiseks ekspordiartikliks on juustud, mida müüakse nii Itaaliasse, Kreekasse kui ka Kesk-Euroopasse. „Kui vaadata meie viimaste aastate trende, siis kõik, mida me toodame, selle ka ära müüme. Müümata ei jää midagi,“ märgib Valio juht ja lisab, et võimsust saab kasvatada ilma lisainvesteeringuteta ca 15-20%.

Maido Solovjov
Maido Solovjov  Foto: Andras Kralla

Juustulastid Jaapanisse

E-Piima juht Jaanus Murakas nõustub, et uutele turgudele sisenemine võtab aega ning riske tuleb võtta vähehaaval.

Pärast Vene sanktsioonide kehtestamist võttis E-Piim suuna Jaapani turule. „Saame öelda, et meie tegevus on vilja kandnud ning sellest aastast oleme regulaarselt iga kuu Jaapanisse saatnud Põltsamaal tehtud juustu,“ ütleb Murakas ja täiendab, et Jaapani suunas plaanitakse koguseid suurendada ning selleks on partneriga pikaajaline programm kokku lepitud.

E-Piima juhi sõnul on Aasia turgudele jõudmine pikk ja keeruline protsess. „Toidutoomine on igas riigis väga selgelt ja täpselt reguleeritud valdkond,“ märgib Murakas ja lisab, et toodetele ja kvaliteedile on erinevad riiklikud nõuded. "Kvaliteeti määratakse kümnete, kui mitte sadade parameetrite järgi.“

Jaapan tunnustab Euroopa ettevõtteid ja see aitas ka E-Piimal ladusamalt sinna turule jõuda. „See oli väga hea näide ettevõtete ja riigi koostööst,“ tunnustab Murakas. "Kõik õnnestus meil väga kiiresti, kui arvestada Jaapani ärikultuuris kehivaid ajanorme.“

Muraka sõnul eeldab uuele turule sisenemine ka seda, et tuleb arvestada sihtriigi toitumistraditsioonidega. „Igal pool on oma maitseharjumused ning sellega peab arvestama ning oma tooteid vastavalt kohandama,“ lisab Murakas.

E-Piima juhi sõnul on nad pilgu pööranud Hiina poole. „See, et Eesti ettevõtted saavad selle aasta algusest oma kaupu Hiinasse müüa, on suur läbimurre. Selle ettevalmistused on võtnud aega 5-6 aastat,“ kirjeldab Murakas ning lisab, et esimene tingimus Hiina turule jõudmiseks oli see, et Hiina aktsepteeriks Eestit ja Eesti tootjaid. „Õnneks on nüüd see töö tehtud ning ettevõtted saavad partneritega otse läbi rääkida.“

Statistikaameti blogipostitusest selgub, et Balti riikide ja Soome põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli aastail 2010–2016 suurim kaotaja Eesti – vaatlusalustest aastatest kahel viimasel vähenes meil nende kaupade väljavedu 12%.

Selline langus näitab, et Eestis on uute sihtturgude leidmine ja kahanenud ekspordikoguste taastamine olnud keerulisem kui teisel kolmel riigil, märgivad statistikaameti statistikud Evelin Puura ja Mirgit Silla.

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade osatähtsus koguekspordis näitab, kui oluline on nende eksport riigi väliskaubanduses. Nende toodete tähtsus 2010–2016 koguekspordis oli kõige väiksem Soomes, kus see näitaja püsis 3% juures. Leedus ja Lätis oli see samal ajavahemikul ligikaudu 20% ja Eestis ligikaudu 10% koguekspordist.

Statistikud viitavad, et Venemaa turu täielik kadumine 2014. aasta sügisel on suurel määral mõjutanud nii Balti riike kui ka Soomet, mistõttu on need riigid hakanud otsima uusi turge. Uute sihtriikide leidmine ja suurte mahtude saavutamine ei käi kiiresti ja seetõttu kannatavad eelkõige tootjad.

Maksud suruvad nurka

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja

"Praegu ootaks riigilt ja valitsuselt kindlasti seda, et ettevõtjates ei tekitataks ebakindlust. Ettevõtteid ei tohi viia kaudsete maksudega veel halvemasse ja ebavõrdsemasse konkurentsiolukorda, kui nad juba niigi oma väiksuse tõttu on.

Maksupaketi mõju hakkab tunda andma järgmisest aastast ning karta on, et see ei ole positiivne, sest kõik kulud lähevad toote omahinda ning mõjutavad väljamüügihindu.

Toiduliidu liikmete seas tehtud uuring näitas, et riigilt oodatakse Eesti ja eesti toidu usaldusväärsuse ning tuntuse tõstmist, ekspordi- ja ühismessidel osalemise toetusi.

Mul on väga kahju, et maaelu arengukava miljardist toetuseurost aastateks 2014–2020 eraldati kogu toidutööstuse investeeringuteks vaid 6,75%, s.o 67,5 mln eurot kogu perioodiks. Seda on ilmselgelt vähe ja kui me ka edaspidi ei väärtusta oma töötlejaid, eriti neid, kel tahet ja ambitsiooni minna ka välisturgudele, siis Eesti toiduainete eksport kindlasti ei kasva, pigem vastupidi."

Eksport edeneb samm-sammult

Toiduainetööstuse liidu juht Sirje Potisepp leiab, et toiduainete eksport ja selle osakaal on pärast majanduslangust pigem tõusuteel ja suhteliselt stabiilne.

2017. aasta esimese kuue kuuga tootsid toiduainetööstuse ettevõtted kokku ca 0,74 mld euro eest toodangut, mida oli 7% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Toodangust kolmandik läks ekspordiks.Põllumajandustoodete ja toiduainete eksporti mõjutas 2014. aastal kehtestatud Venemaa embargo, mis puudutas eelkõige piima- ja kalasektorit. Kui 2013. aastal oli kogueksport 830 mln eurot ja sellest eksport Venemaale 83 mln eurot, siis pärast sanktsioone 2015. aastal oli kogueksport 832 mln eurot ja sellest Venemaale vaid 13 mln eurot.Pärast Venemaa turu äralangemist tekkis Euroopas suur ülepakkumine, sest kõik ELi liikmesriigid hakkasid korraga uusi turge otsima. „Eesti ettevõtted on olnud väga tublid ja suurendanud eksporti samm-sammult kogu tootmismahust,“ märgib Potisepp.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt