• Jaga lugu:

    Naisjuhti motiveerib meesjuhiga võrreldes 27% väiksem palk

    Naisjuht küsib meeskolleegist vähem palka. Foto: PantherMedia/Scanpix

    Spetsialistide ja juhtidena töötavaid mehi motiveerib 26,8% suurem palk kui naisspetsialiste ja -juhte, selgub Talentesti talendipangaga liitunute ankeetidest. Juhtivtöötaja keskmine motiveeriv brutopalk oli 1981 eurot, sh naiste keskmine 1816 eurot ja meestel 2302 eurot.

    Statistikaameti andmetel oli mullune palgalõhe 20,9%. "Meie statistika analüüs näitab, et spetsialisti ja juhi positsioonil töötavad mehed ja naised venitavad palgalõhet veelgi enam, sest meeste ja naiste motiveeriv palk erineb 26,8% võrra," rääkis anonüümse talendipanga juht Karin Kustavus, rõhutades, et nende analüüs keskendub palgasoovile, mitte tegelikule palgale.
    Eesti keskmisest palgast madalamat palka peab motiveerivaks 11% töötavatest spetsialistidest ja juhtidest. Kõige sagedamini märgitakse palgaks, mida uuelt töökohalt oodatakse, 1400-1600 eurot.
    "Kuigi palgatingimused on alati läbiräägitavad, saab potentsiaalne tööandja esmase info talendi ootustest. Kui talendi varasemad kogemused ja teadmised vastavad küsitud motiveerivale palgale, on tööandjal lihtsam talendi suhtes oma arvamus kujundada ja läbirääkimistega edasi minna," julgustas Kustavus naisi oma kogemusele ja oskustele tuginedes meestega võrdväärsemat palganumbrit küsima.
    Ametialad, kus naiste keskmine brutotunnipalk on meeskolleegide keskmisest brutotunnipalgast vähemalt 3% suurem, on statistikaameti andmeil Eestis alla kümne, sh reklaami ja suhtekorralduse ning toitlustusala.
    Palgastatistikat arvestab Talentest nende ligi 350 talendi pealt, kes määrasid liitudes oma motiveeriva brutopalga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Börs: Nasdaq ja S&P 500 jõudsid uute rekorditeni
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.