Ettevõtjate ja teadlaste koostööplatvormile Baltic TRAM laekunud avaldused tõestasid, et eelkõige just Eesti väikefirmadel on reaalne vajadus uurimistöö ja arendustegevuse järele, tõdes Tartu Ülikooli füüsika instituudi tööstussuhete ekspert Ott Rebane. Ta tõi välja, et väikefirmadel puuduvad analüüsiks kompetentsed eksperdid ja vajalik aparatuur, mille hankimine käib neile üle jõu.

Töö käib mitmes sektoris

Eesti ülikoolidel ja teadusasutustel on Rebase kinnitusel huvi, kompetents ja tehnika, et uusi materjale ja tooteid arendada. Näiteks on Rebase sõnul Baltic TRAMist abi saanud 2013. aastal keskkonnasõbralikema ettevõtte tiitliga auhinnatud Werrowool OÜ, kel Baltic TRAM aitas leidis võimaluse tõsta toodetava tselluvilla soojapidavust ja tulekindlust.

Programmiga on ka liitunud plasti tootev ATI profiil, kes arendab välja viise, kuidas põletatud põlevkivi plasttoodetes täitematerjalina kasutada. "Küsimus ongi selles, kuidas ülejäävasse tuhka suhtutakse. Kas seda nähaksegi vaid katlast välja tuleva jäägina, millest ehk saab mingit toodet teha või nähakse seda hoopis esmalt tootena ning alles siis, kui sellele kasutust ei leita, viiakse see tuhamäkke," selgitas ATI Profiili juhatuse liige Ivar Viira.

Praegu käibki koostöös TTÜ teadlastega uurimine, kuidas tuhka polümeerides kasutamiseks standardiseerida. Tehnoloogiliselt on see juba reaalselt võimalik. "Koostöös sünnib kasu sellest, et kuigi põlevkiviga on juba aastaid tegeletud, ei oska keegi siiamaani öelda, mis on põletatud põlevkivi abrasiivsus (kulutamisvõime - toim) või kõvadus. TTÜ töötabki selle välja selgitamise kallal," tõi Viira välja.

Samuti on ka Tartu Ülikooli  füüsika instituudi teadlastelt abi saanud mikrofiibreid valmistav ANF Development OÜ. Näiteks sai viimane tootearenduseks kasutada Baltikumis ainulaadset kõrglahutusega läbivalgustavat elektronmikroskoopi, selgitas Baltic TRAMi juht, Tartu Ülikooli professor Marco Kirm.

Uksed koostööks lahti

Oktoobris lõppenud esimese taotlusvooruga kvalifitseerus toetusele neli Eesti ja kokku kakskümmend Läänemere regiooni ettevõtet, kellest osadele on vajalikud uurimused ning analüüsid tänaseks tehtud. Tasuta mõõtmisi ja konsultatsioone saavad ettevõtted taotleda kuni 2018. aasta aprillini siit. Kuna ettevõttele prii abi rahastatakse maksumaksja rahakotist, peavad ettevõtted arvestama, et osad mõõtmis – ja uuringutulemused ka avalikustatakse.

Rebase sõnul on projekti käigus selgunud, et sageli pole teadlastele kõige keerulisemaks osaks mitte probleemi lahendamine, vaid selle avastamine. „Väikestel ettevõtetel pole enamasti piisavalt ressurssi firmasiseselt teadus-arendustegevuse probleemide defineerimiseks. Samuti tuleb leida õige partner Ülikoolidest, kes pühendub uurimisküsimuse lahendamisele. Ka see nõuab aega ja jõudu, mida väikefirmadel ei ole üle liia. Teadlaste poole pöördumine loob eeldused nendest probleemidest üle saada,“ selgitas Rebane.

Lisaks Baltic TRAMile soovitab ta ettevõtjatel ühendusse astuda ka mullu loodud Eesti teadus- ja arendusasutusi koondavale koostöövõrgustikule ADAPTER ning rahvusvahelise mõõtmega Green PE-le, mis samuti analüüsi ja uuringuabi osutab.