• OMX Baltic−0,18%293,76
  • OMX Riga−0,03%916,06
  • OMX Tallinn−0,71%1 964,19
  • OMX Vilnius0,00%1 233,86
  • S&P 500−0,07%6 610,4
  • DOW 30−0,22%45 780,65
  • Nasdaq 0,00%22 349,42
  • FTSE 100−0,88%9 195,66
  • Nikkei 2250,3%44 902,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,68
  • OMX Baltic−0,18%293,76
  • OMX Riga−0,03%916,06
  • OMX Tallinn−0,71%1 964,19
  • OMX Vilnius0,00%1 233,86
  • S&P 500−0,07%6 610,4
  • DOW 30−0,22%45 780,65
  • Nasdaq 0,00%22 349,42
  • FTSE 100−0,88%9 195,66
  • Nikkei 2250,3%44 902,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,68
  • 12.01.18, 16:13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ligi: erasektoril on keeruline silda ehitada

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi ütles, et ettevõtjate Saaremaa silla rajamist tasub arutada, kuid teostamine võib olla keeruline.
Jürgen Ligi
  • Jürgen Ligi
  • Foto: Andres Haabu
Tänane Äripäev kirjutas ettevõtjate Raivo Heina ja Raivo Küti soovist ehitada valmis mandrit ja Saaremaad ühendav sild, mille jaoks vaja minevad 400–500 miljonit eurot tuleks ettevõtjate, pensionifondide ja laenude toel.
Jürgen Ligi nentis, et kui Saaremaa mandriga silla abil ühendada, poleks see enam saare maa. „Kuid see on Saare juurtega vurle emotsioon, kes üle silla ka ise ilmselt sagedamini kohale jõuaks,“ ütles ta ja lisas, et Saaremaa majandusele oleks see hea, unikaalsusele mitte.
„Ent meri piirab inimesi ja Saaremaa kaotab neid praegu mandrile, töökohtade loomine ainult unikaalsuse pinnalt on piiratud, nii et arutada maksab,“ leidis Ligi. Ta märkis aga, et kui silla rajaks oma vastutusel erasektor ja oleks lootus riigilt garanteeritud renti saama hakata, on asi väga keeruline. „Vaja on tasuvusarvutusi ja alternatiivide võrdlusi, värskemaid numbreid. Selline asi ei teki ilmselt tasuta ületusena.“

Artikkel jätkub pärast reklaami

 
Ta lisas, et riik järjestab oma taristuprioriteedid tähtsuse ja kulude järgi ning parandamist on nii maanteedes kui raudtees märksa väiksema raha ja tugevama tagamaa juures. „Pikaajalisi garantiisid erasektorile pole riigil kunagi edukalt õnnestunud anda ja isegi hoopis lühemate praamilepingutega mindi tülli, kuni otsustati riigistamise kasuks.“

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele