Mis autosid eestlased tegelikult ostavad

Vähemalt saab seda järeldada pärast seda, kui olin koondanud igakuiselt tabelisse uute sõiduautode esmased registreerimised ning võrrelnud neid hiljem hetkeseisuga 31. detsember 2017. Loogika oli lihtne: kui aastas võetakse registrisse X kogus mingit uut sõiduautot, siis peaks aasta lõpus olema registris enam-vähem sama kogus 2017. aastal toodetud sama autot. Ok, aasta alguses registrisse kantud auto väljalaskeaasta võib olla ka 2016, mõni auto on riigist lahkunud, mõni mujalt juurde tulnud, aga laias laastus peaksid need numbrid enam-vähem klappima.

Aga otse loomulikult ei klappinud. Selgub, et uute autode uuesti arvelt mahavõtmine (ehk siis suure tõenäosusega reeksport) on mõnede automarkide seas tänaseni aktuaalne teema. Usaldada ei saa ka AMTELi statistikat, kus automüüjad väidetavalt oma reeksporti ausalt deklareerivad. 2017 lõpuks oli registrist “haihtunud” pea kaks korda rohkem autosid, kui oli neid AMTELi tabelis ekspordi real deklareeritud. Liidu andmetel läks mullu eksporti 1139 uut autot, registrist on neid uuesti maha võetud aga üle 3000.

Järelikult… Eestis polegi ühtegi usaldusväärset statistikat, mis näitaks, kui palju ja mida eestlased tegelikult ostavad.

Suurimad “haihtujad”

Mul on siiralt hea meel, et müügitabeli liidritega on kõik korras! Nii Škoda, Toyota, Volkswageni, Kia, Nissani, Honda ja paljude teiste müüjate numbrid klapivad sisuliselt kopkapealt ja kui aasta jooksul võeti arvele 1329 uut Octaviat, siis 31. detsembril 2017 oli neid registris täpselt 1329. Sama lugu Toyota Corolla, Honda Civicu ja paljude teistega.

 

Mõnel autol osutus nihe aga lausa ulmeliseks, eriti Autolehes välja toodud Renault Cliol. 12 kuuga kanti neid meie registrisse 746 autot, aasta lõpuks oli neid aga alles vaid veidi üle 400. Ehk 339 uut Cliot on vahepeal kusagile kadunud ning ilmselt kaob veel. Suure tõenäosusega ei jää meie teedele ka detsembris arvele võetud 121 Cliot, millega see auto aasta lõpus justkui “eestlaste uueks lemmikuks” tõusis.

Miks ma seda usun? Väga lihtsal põhjusel – ma usun oma silmi. Olen üritanud spetsiaalselt viimastel päevadel sadade Octaviate, CR-V-de ja Qashqaide vahel kokku lugeda kõik Renault Cliod, et mingigi pealiskaudne suhe paika saada. Aga mitut Cliot ma olen näinud? Mitte ühtegi! Ma ei tea, võib-olla peidavad nad tõesti end kusagil maapiirkondades või äärelinnades, aga Tallinna kesklinnas, ausalt, no mitte ainsamatki.

Kes on teised haihtujad ja mis autosid on registris rohkem, kui siin müüdi, loe Tõnu Trammi blogist.