Kristjan Pruul • 22 jaanuar 2018
Jaga lugu:

Kreeka peab rahajuppi veel ootama

Kreeka
Kreeka  Foto: Scanpix/Reuters

Euroala rahandusministrid kiitsid eilsel kohtumisel Kreekat edusammude eest reformide korraldamisel, ent järgmisi miljardeid abiraha pole riigil ilmselt enne veebruari oodata.

Võlausaldajad nõudsid 86miljardise toetuspaketi eest Kreekalt kokku 110 seadusemuudatust. Vahetult enne rahandusministrite jaanuarikuist kohtumist riik küll enamikuga neist ühele poole, kuid esmaspäeval leidsid ministrid siiski, et ülejäänud nõudmisi tuleb veebruaris uuesti kontrollida, kirjutas Financial Times. Veel pole selge, mis on lõplik otsus.

Ministrid saaksid põhimõtteliselt kokku leppida laenumakse tegemises, kuna Ateena suutis vastu võtta 92 eelnevat meedet, kirjutas Reuters kõrgetele ELi ametnikele tuginedes. Laenumakse saab aga teha alles siis, kui kava täitmist jälgivad ametnikud kinnitavad, et ka viimased muudatused on tehtud.

Nüüdne ülevaatus on kolmas ja ühtlasi eelviimane ning selle lõpus pidi Kreeka saama 6,7 miljardi euro suuruse osamakse. Financial Times kirjutas nädalavahetusel, et selle edasilükkumine võib mõjutada ka võlakirjade emiteerimist, mida Kreeka jaanuari lõppu plaanis.

Osamakse on mõeldud maksmistähtajani jõudnud võlakirjade eest tasumiseks, võlgnevuste katmiseks erasektori ees ning rahalise puhvri loomiseks ettevaatega augustikuule, kui Kreeka loodetavasti abiprogrammist väljub. Viimane ülevaatus  peaks ette võetama juunis, mil otsustatakse abilaenu viimaste juppide maksed.

Abiprogrammist edukalt väljumiseks peab ka Kreeka majandus olema saanud jälle jalgadele. Kreeka majanduskasv oli mullu 1,6 protsenti ning eelarve ülejääk riigi laenumakseid arvestamata prognoositust suurem. Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis ütles enne esmaspäevast kohtumist, et Kreeka rahandusnäitajad on ületanud nõutut nüüdseks kolm aastat järjest.

Financial Times omakorda märkis, et Kreeka kaheaastaste võlakirjade intressid on langenud soodsale tasemele, kuid näiteks sealne börs ei ole veel piisavalt taastunud. Tänavu peab Kreeka taasfinantseerima 18 miljardi euro eest laene. Reitinguagentuur S&P hindab Kreeka väljavaateid krediidireitingu tõstmisele positiivseks. Laupäeval tõstis agentuur Kreeka reitingu tasemelt "B-" pügala võrra üles ning märkis, et edasiseks tõusuks oleks kolmandalt ülevaatuselt vaja häid uudiseid rahalise puhvri loomise kohta.

Aasta esimeses pooles peaksid rahandusministrid jõudma ühisele arusaamisele ka selle osas, mis saab Kreekast edasi, kui toetusprogramm lõppeb. Kõne alla tuleb muuhulgas võlaleevendus, mille vastu on teised euroala riigid pikalt sõdinud.

Teiseks tuleb selgeks teha, kes ja kui palju Kreeka rahandust toetuslaenu tagasimaksete ajal kontrollib. Financial Times tõi esile, et siiani on Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank teiste abilaenu saanud riikide juures käinud kaks korda aastas olukorda hindamas, kuni 75 protsenti toetuslaenust on tagasi makstud.

Seda asjaolu Kreeka peaminister Alexis Tsipras eriti kodupubliku ees rõhutada ei tahaks. Viimase reformipaketi parlamendist läbisurumise ajal oli üks tema peamisi argumente see, et abiprogrammist väljumisega pääseb Kreeka lõpuks pidevatest ülevaatustest.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt