Artikkel
  • Jaga lugu:

    Metsafirmad tahavad maksukorra ringi teha

    Ehkki Toftani juht Martin Arula on maksumuudatuste võimalikkuse suhtes skeptiline, on ta veendunud, et sellest tõuseks kasu nii riigile kui ettevõtjatele.Foto: Andres Haabu

    Metsandusinimesed ootavad riigilt maksumuudatusi, mis tõmbaks välja metsamaterjali turul ringleva musta raha ning pumpaks lisaraha tööstusesse. Keskkonnaminister on mõttega päri, ent rahandusministeerium jääb ettevaatlikuks.

    Praegu peab metsaomanik raieõiguse müügil tasuma nii tulumaksu kui maamaksu, metsamaterjali ostul-müügil on aga levinud ümbrikus maksmine. Sarnases seisus oli hiljuti ka üüriturg, kus valdav osa tulust liikus mustalt. Et üürileandjad ka maksu maksaks, kehtib eelmisest aastast saadik uus kord, mille järgi võib füüsiline isik enda üüritulust kulude katteks 20% maha arvata. Tulemustega ollakse rahul ning nüüd leiavad metsandusinimesed, et korda tuleks teha ka metsaturg.
    Maksumuudatuse mõtte käis Äripäeva raadios välja metsamüügioksjoneid korraldava Timberi metsaspetsialist Kristel Asmer. Tema sõnul ei ole õige, kui üksikisik peab raielt 20% tulumaksu tasuma. „Riik võiks tagasi tõmmata,“ ütles Asmer ja märkis, et metsaomanik on küll aldis maaparandusega tegelema, kuid samas peab raieõiguse müügilt tasuma nii tulumaksu kui maamaksu ehk siis kulusid on liiga palju. „Talle ei jäägi suurt midagi järele,“ tõdes Asmer saates „Metsamajanduse hooandja“. Erametsaliidu juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp soovitaski seepeale võtta eeskuju üüritulu maksustamisest.
    Kahtlus õhus
    Puidutööstusfirma Toftan juht Martin Arula kahtleb, kas idee seaduseks vormub. „See teema on juba olnud laual ja kui see on lõpuks rahandusministeeriumi jõudnud, on seal olnud korralik Ligi-taoline, misjärel on kõik asjad lõppenud. Riigiinimeste arvates läheks selle muudatusega käsi riigi taskusse. Nad ei näe, et see aitab varimajanduse likvideerimisele kaasa,“ tõdes ta.
    Arula usub, et riik ainult võidaks muudatusest. „Kui erametsaomanike aktiivsus suureneb, kasvab samuti pakutava puidu maht. Kui liigub rohkem puitu, hakkab ka riigile puidu omaniku vahetamise kohtadest raha pudenema. Riigile peaks see kalkulatsioon olema igal juhul positiivne,“ ütles ta.
    Asmer pakkus välja, et raieõiguse või metsamaterjali müües alaneks tulumaks 10 protsendini ning metsakinnistut müües kasvaks tulumaks 10 protsendile.
    Erametsaliit tulumaksumäära ei puutuks, pooldades sarnast maksustamissüsteemi üüriturul toimuvale. „Seal on võimalik 20 protsenti arvestuslikke kulusid maha arvata – maksustatakse ülejäänud summat. Raieõiguse võõrandamisel võiks see protsent olla 25 ja metsamaterjali müügil näiteks 60 protsenti, kuna seal on kulubaas oluliselt suurem,“ pakkus Kullerkupp. „Ei hakkaks kõike üksikasjalikult dokumentaalselt tõestama, vaid oleks lihtne, et on arvestuslik, millega vähendatakse maksubaasi.“
    Metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja täpsustas, et praegu toimib süsteem, kus raieõiguse võõrandamisel ja metsamaterjali müügil on võimalik eelnevalt kulu maha arvata ja maksustada ülejäänud summat. „Kolme aasta jooksul on võimalik metsatulu maksustamist edasi lükata ja kuludokumentide alusel maksustatavat summat vastavalt tehtud investeeringutele metsauuendusesse vähendada,“ märkis Välja vastukaaluks.
    Raieõiguse või metsamaterjali müügil tulumaksu 10 protsendini vähendamine täidaks aga sisuliselt sama eesmärki. „Kui võtame summa, millest on kulud maha arvestatud, ja arvutame sellest 20% tulumaksu või arvutame kogu tulu pealt maksu madalama määraga, näiteks 10%, saavutame sama eesmärgi väiksema aruandluse ja kontrolli vajadusega,“ märkis Välja, viidates, et Lätis kehtib nn lihtsam süsteem.
    Kaks võimalust
    Kulude edasilükkamine ja värskete ettepanekute põhjal toimiv süsteem võiksid olla kaks valikut, kostis Kullerkupp. „Me ei soovi olemasoleva võimaluse tühistamist. Praegune süsteemi peamine puudus on, et see võimaldab metsanduse mõistes väga lühikese perioodi ehk kolme aasta kulusid edasi kanda ja sedagi kuludokumentide alusel. Oluline on mõista, et tegelikkuses kannab omanik kulusid olulisemalt pikemal perioodil. See tähendab kogu metsakasvatamise tsüklit, mis võib olla mitme inimpõlve pikkune ja mida praegu arvesse ei võeta,“ selgitas ta.
    „Meie pakutud lahendus on ka oluliselt lihtsam ja bürokraatiavabam metsaomanikule ning meie hinnangul ka maksuametile vähem koormav,“ lisas ta üüritulu maksustamisele sarnasest ettepanekust rääkides.
    Muudatuse jõustumisel võiks enda metsi majandama asuda ka need eraisikust metsaomanikud, kes seda seni teinud pole, märkis Kullerkupp. Samuti suureneks turule pakutava puidu hulk.
    Tema sõnul oleks ettevõtjate jaoks stabiilsem partner just pidevalt ja säästlikult metsa majandav omanik. Ka jääks metsaomanikele müügist kätte rohkem raha ja nad oleks valmis metsa istutama, see aga suurendaks omakorda taimetootjate ja istutusteenuse pakkujate turgu, loetles Erametsaliidu esindaja plaani plusse.
    Samuti aitaks muudatus Kullerkupu hinnangul vähendada metsaomanike ahvatlust võtta vastu musta raha. „Hea näide on Lätist, kus pärast sarnase süsteemi kehtestamist vähenes oluliselt varimajanduse osakaal metsasektoris. Kindlasti ei ole mõju meil nii suur, kuna Eesti metsasektoris on varimajanduse osa väiksem,“ rõhutas ta.
    „Praegune maksukeskkond pigem soosib füüsilisest isikust metsaomanikku müüma metsa koos maaga. Me leiame, et eesmärk võiks olla, et metsaomanik majandaks oma metsa jätkusuutlikult ning maksusüsteem ei pärsiks seda,“ lausus Kullerkupp.
    Korralikum mets
    Metsavarumisfirma Metsamaahaldus juht Taavi Raadik toetab nii Asmeri kui Kullerkupu mõtet. „Kõik on õige,“ lausus Raadik. „Tulevikus oleks võimalik paremaid metsi osta, inimesed hakkaks ka rohkem okaspuud istutama,“ lisas ta. See aga tooks kõigile rohkem tulu.
    „Inimene müüb praegu kasvavat metsa, järgmisel aastal maksab 20 protsenti tulumaksu. Kui ta müüb 10 000 euro eest, siis jääb ainult 8000 eurot alles ning kui ta peab hiljem metsa istutama, siis summa järjest väheneb,“ nõustus Raadik, et tulu sulab praegu kiiresti.
    Rahandusministeerium ei tahtnud ettepaneku sisu otse kommenteerida, öeldes, et maksuerisuste kehtestamine vajab põhjalikku eeltööd probleemi kaardistamiseks, samuti lahenduste analüüsi. Kuna praegu analüüsi sektori kohta pole ja teemat ei ole ka laiemalt arutatud, ei hinda ministeerium pakutud variante.
    Keskkonnaminister Siim Kiisler kostis, et Eesti üritab maksusüsteemis luua võimalikult vähe erandeid ja üüriturul on maksudest kõrvalehoidmine lihtsam kui metsandussektoris. Samas nentis ta, et ideed ei tasu maha matta.
    „Palk ise ei hüppa metsast laoplatsile, selleks tehakse mingeid kulutusi ja ilmselt on neid võimalik adekvaatselt hinnata, toomata iga kord arvet lisaks,“ sõnas Kiisler, kes ei välista maksumuudatust. „See on kaalumist väärt, aga erandite sisseviimine on väga keeruline ja võtab aega.“
    Praegu on toetus tõesti väike ning tasub mõelda selle tõstmise peale, ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.Foto: Andras Kralla
    Mida soojem ilm, seda rohkem raha vaja
    Kui jätkuvad sellele aastale sarnaselt soojad ja vesised talved, on vaja kulutada rohkem raha maaparandustöödele.
    Pea paar nädalat tagasi kuulutasid metsaliidud suure sademete hulga tõttu välja eriolukorra – puitu ei õnnestunud metsast välja vedada. Liidud ei küsinud riigilt raha, kuid erametsaliidu juhatuse nõuniku Arpo Kullerkupu aitaks metsasektoril sooja ilmaga kohaneda muu abi: vaja oleks teha korda kuivenduskraavid ja teed, mis leevendaks oluliselt märja pinnase probleemi.
    Peale Eesti tabasid keerulised ilmaolud näiteks Lätit, Soomet ja Loode-Venemaad. Eestis raiuti metsa eelmisel aastal kehva ilma tõttu vähem, kuid Kullerkupu sõnul on veel vara öelda, kui palju raha on metsandussektor kaotas.
    Praegu on riik olnud aga tagasihoidlik rahajagaja, näiteks mullune 200 000 eurone toetus oli Kullerkupu hinnangul liiga napp. Lisaks peaks tema sõnul hakkama registrisse kandma eestiaegseid kraave, mida on ehk sama palju kui on juba kirjas.
    Keskkonnaminister Siim Kiisler rõhutas, et Kullerkupp ei nimetanud laekuvat euroraha, aga nentis, et kraavivõrgustiku ulatust arvestades on 200 000 eurot tõesti vähe ning tasub mõelda suuremale toele. „Kui vihma sajab rohkem, siis peaksime selles suunas liikuma, on vist korrektne öelda,“ vastas Kiisler.
    Raha läheb vaja
    Puidutööstusfirma Toftan juht Martin Arula peab summat samamoodi kasinaks. „200 000 eurot Eesti kohta tundub mulle ikka väga vähe. Kõigist meetmetest, kus riik on metsaomanikke toetanud, on need uuendamised või metsahooldustegevused, on efekt olnud ja need on äärmiselt positiivsed. Ma tervitaksin küll maaparandusprojektidele raha eraldamist,“ rääkis ta.
    Arula mainis veel ühte probleemi. Nimelt peaks võitlema kobrastega, kes samuti ujutavad metsad üle. „Koprateemaga peaks tegelema kohalikud jahimehed, aga neid kokkuleppeid maaomanike ja metsaomanike vahel kahjuks ei ole.“
    Metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja on veendunud, et 200 000 eurot on metsade kuivenduseks vähe. „Kuivendussüsteemid erametsades on tihti amortiseerunud, neid ei ole hooldatud väga kaua,“ kirjeldab Välja olukorda lisades, et on ka mure, et väga tihti ületavad kuivendussüsteemid mitme omaniku kinnistu piire.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Aasia börs lõpetas nädala tõusuga, investorid ootavad pingsalt Föderaalreservi kohtumist
Aasia aktsiad tõusid reedel, kuna loodetakse, et koroonapiirangute leevendamine annab majandusele hoogu. Siiski on investorite ärevus uue nädala ees kõrge, muu hulgas oodatakse Föderaalreservi ja Euroopa Keskpanga otsuseid.
Aasia aktsiad tõusid reedel, kuna loodetakse, et koroonapiirangute leevendamine annab majandusele hoogu. Siiski on investorite ärevus uue nädala ees kõrge, muu hulgas oodatakse Föderaalreservi ja Euroopa Keskpanga otsuseid.
Kui pingutame, veame võidukalt välja
Elavnenud turismisektor näitab, et järsult muutuvas keskkonnas on kiired otsused kohanemiseks vajalikud, samas tormakaid järeldusi muutuste kohta teha ei tohiks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elavnenud turismisektor näitab, et järsult muutuvas keskkonnas on kiired otsused kohanemiseks vajalikud, samas tormakaid järeldusi muutuste kohta teha ei tohiks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
ExxonMobil plaanib osta kuni 50 miljardit aktsiat tagasi
ExxonMobil laiendab oma aktsiate tagasiostuprogrammi 50 miljardi dollarini ja suurendab kapitalikulutusi.
ExxonMobil laiendab oma aktsiate tagasiostuprogrammi 50 miljardi dollarini ja suurendab kapitalikulutusi.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Viking Line müüb laeva: see võis põhjustada ka Eesti lipu alt lahkumise
Viking Line müüb Rootsi ja Ahvenamaa vahet sõitva laeva Rosella, mis mõjutab laevafirma töötajate arvu. See võib olla ka põhjus, miks Viking Line lahkub Eestist 175 töökohaga.
Viking Line müüb Rootsi ja Ahvenamaa vahet sõitva laeva Rosella, mis mõjutab laevafirma töötajate arvu. See võib olla ka põhjus, miks Viking Line lahkub Eestist 175 töökohaga.

Olulisemad lood

Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.