Poliitikud suruvad prokuröre raamidesse

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 23. jaanuar 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Poliitikud suruvad prokuröre raamidesse
„Mida teha lolli ja laisa prokuröriga, kes venitab uurimisi lõpmatuseni?“ küsis Reformierakonna liige Igor Gräzin, pakkudes välja, et kohtueelsetele uurimistele tuleks seada paarikuuline tähtaeg.
Kaheksa riigikogu saadikut esitasid eelnõu, millega tahetakse määrata kohtueelsele uurimisele tähtaeg. Kui seni on pandud tähtajaks umbmäärane mõiste „mõistlik aeg“, siis riigikogu saadikud tahavad tähtajaks seada kolm, keeruka juhtumi puhul kuus ja maksimaalselt kuni üheksa kuud.
Eelnõu esitajate seas polnud vaid ühtegi IRLi liiget. Alla kirjutasid Igor Gräzin ja Valdo Randpere Reformierakonnast, Peeter Ernits ja Toomas Vitsut Keskerakonnast, Artur Talvik Vabaerakonnast, Liisa Oviir sotside ridadest ning Martin Helme ja Henn Põlluaas EKREst.
Eelnõu eestvedaja Gräzin selgitas, et praegune süsteem on rikkis – kohtueelsed uurimised kestavad liiga kaua, tihtipeale lausa inimõigusvastaselt kaua ja selle peaks ära lõpetama. „Seadus ütleb, et kohtueelne uurimine peab kestma mõistliku aja. Mina ütlen aga selle peale, et „mõistlik aeg“ kulgeb ju olenevalt sellest, kas sa istud kongis, kabinetis või emmal-kummal pool tualettruumi ust, väga erinevalt,“ selgitas Gräzin eelmisel nädalal ideed Äripäeva raadiosaates „Poliitikute töölaud“, mis lahkab igal nädalal üht seadusemuudatuse ettepanekut.
„Mõistlik aeg“ kulgeb ju olenevalt sellest, kas sa istud kongis, kabinetis või emmal-kummal pool tualettruumi ust, väga erinevalt.
Igor Gräzin,
Reformierakonna liige
Veelgi enam – Gräzini sõnul on arusaamatu, kuidas on juhtunud nii, et Eestis on prokuratuur ainuke asutus, mida mitte keegi ei kontrolli. „Riigikohtunik käib riigikogus aru andmas, kapo jaoks on eraldi järelevalvekomisjon. Kuid prokuröri ei kontrolli mitte keegi,“ rääkis ta.
Tõsi, formaalselt võib justiitsminister kasutada prokuröri suhtes distsiplinaarmeetmeid, kuid see on Gräzini sõnul ka kõik. „Näidake mulle ühte hullu justiitsministrit, kes julgeks prokurörile midagi öelda? Eestis pole selliseid senimaani olnud ja ma loodan, et selliseid enesetapjaid ka ei tule,“ ütles Gräzin. Ka kohus hindab natuke prokuröride tööd, kuid mitte töötegemise viisi. See pole aga Gräzini sõnul piisav kontroll, kuna keegi väljaspool prokuratuuri ei tea, kui palju on mingite uurimistega asjatult venitatud. „Mida teha lolli ja laisa prokuröriga, kes venitab uurimisi lõpmatuseni?“ küsis reformierakondlane. Seda probleemi aitaks tema sõnul parandada just eeluurimisele kindla tähtaja panemine.
IRLi ja riigikogu õiguskomisjoni liige Raivo Aeg on päri, et uurimisega ei tohi venitada, kuid tähtaja määramine teeks tema arvates rohkem kurja kui head.Foto: Andras Kralla
IRLi ja riigikogu õiguskomisjoni liige Raivo Aeg on nõus, et igasugune kummivenitamine prokuratuuris tuleks lõpetada, kuid tema sõnul ei saa seda teha viisiga, mis takistab kriminaalmenetlust efektiivselt lõpule viia. Paraku just sellist mõju uurimistele tähtaja panemine avaldabki. Aegi sõnul näitab statistika, et 80% uurimisi jõuab lõpule nelja kuuga. Keerukamaid juhtumeid seevastu pole tihtipeale võimalik vaid paari kuuga purki panna, mistõttu oleks Aegi sõnul rumal nende uurimise kvaliteeti raudse tähtaja määramisega ohtu seada.
Aeg lisas, et pole õige väita, justkui mitte keegi ei kontrolliks prokuratuuri tegevust, kuna peaprokurör käib riigikogus prokuratuuri tegevusest aru andmas. Ta märkis, et praeguseks on mitu kohut ja ka justiitsministeerium andnud eelnõule oma hinnangu. „Kõik ütlevad, et eesmärk on küll õilis, kuid sellise lahendusega seda eesmärki ei täideta,“ ütles ta.
Ministeerium: võimatu missioon
Justiitsministeerium teatas, et nemad algatatud eelnõud ei poolda. Kuigi ministeerium nõustub, et nii kohtueelne kui ka kohtumenetlus tuleb teha nii kiiresti kui võimalik, ei tohi menetlustähtaeg kindlasti takistada keeruliste kuritegude menetlust ja kurjategijate kohtu ette saatmist. „Enamikule kriminaalasjadele kuluv aeg on juba praegu mõistliku pikkusega,“ edastas avalike suhete juht Katrin Lunt justiitsministeeriumi seisukohta.

Kauem võtab aga aega kõrgkorruptsiooni, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse, majanduskuritegevuse ja ka alaealiste vastu suunatud raskete seksuaalkuritegude uurimine. „Nende kuritegude lahendamiseks on uurijatel ja prokuröril vaja läbi töötada tuhandete lehekülgede kaupa dokumente, esitada teistele riikidele õigusabi taotlusi, kuulata üle kümneid tunnistajaid nii Eestis kui ka välisriikides või teha aeganõudvaid ekspertiise,“ selgitas Lunt.
Seega ei taga justiitsministeeriumi hinnangul tähtaja seadmine kvaliteetset õigusmõistmist ega õiguskindluse suurenemist. Vastupidi – võib tekkida olukord, kus keerukamad juhtumid jäävad tähtaja survel uurimata, asi aegub või pole mõtet seda alustadagi. Tähtaeja seadmine kärbiks ka kohtuvõimu, sest olgugi et õigust mõistab kohus, ei pruugi osa kuritegusid kohtusse vaagimisele jõudagi, leiab justiitsministeerium.
Ajamahukuse taga ei seisa ebaõnn ja laiskusProkuratuur on alati valmis arutama ja kaasa rääkima menetluste muudatuste teemal, sh menetluse kiirendamisest. Küll aga ei toeta Prokuratuur mitmel põhjusel ja laiemat pildi vaatamata täiendavate tähtaegade kehtestamist seaduses.
Juba praegu on Eesti tähtajad Euroopas esirinnas positiivses mõttes. Justiitsministeeriumi hallatava õiguskaitse statistika andmebaasi kohaselt on Eestis kriminaalmenetlusele kuluv aeg üldiselt 6 kuud, sh ühe isiku osas keskmiselt 4 kuud.
See pole juhus. Just kohtueelse menetluse tähtaegade kontrolli all hoidmiseks seadis Prokuratuur kolm aastat tagasi eesmärgiks, et isikule esitatud kahtlustus peab päädima kas süüdistuse esitamise või kriminaalmenetluse lõpetamisega hiljemalt 4 aasta jooksul. Tänaseks on see eesmärk täidetud. Lisaks sellele on seatud selged eesmärgid, et ringkonnaprokuratuuris ei tohi rohkem kui 25% kriminaalasjadest olla kauem kui 4 kuud, 80% alalistega seotud menetlusi peab olema läbi viidud 120 päevaga jne.
Kindlasti on aasta jooksul 30 000 registreeritud kuriteo hulgas ka neid, mille lahendamine on põhjendamatult veninud ja nende juhtumitega tegeleb prokuratuur sisemise järelevalve kaudu. Küll aga tuleb menetlustähtaegade lühendamiseks teemat vaadata laiemalt ehk kuidas muuta meie kriminaalmenetlus tervikuna põhjamaisemalt ökonoomsemaks. See tähendab muuhulgas digitaalsete lahenduste laiemat kasutuselevõttu, paindlikkust menetlustoimingutes, ekspertiiside regulatsiooni muutmist jne.
Näiteks kuriteod, mille kohtueelne menetlus kestab üle Eesti keskmise ehk kauem kui kuus kuud, jagunevad üldjoontes kolme gruppi: kõrgkorruptsioon, rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus ning mahukas majanduskuritegevus. Selliste menetluste ajamahukuse taga ei seisa aga ei ebaõnn ega laiskus.

Harry Tuul,
Riigiprokuratuuri avalike suhete juhataja
Prokuratuuri sõltumatus pole privileeg
Lunt lisas, et pika menetlusajaga kriminaalasjad on juba kõrgemalseisvate prokuröride pideva järelevalve all. „Tugev sisekontroll tagab ka praegu igale juhtumile personaalse lähenemise,“ ütles ta. Prokuratuur vaatab iga kuu üle kõik juhtumid, kus keegi on olnud kahtlustatav üle kahe aasta. Menetluse mõistliku aja tagamiseks on ette nähtud ka kohtulik kontroll. Kui mõistlikku menetlusaega on ületatud, on selle all kannatanud menetlusosalistel seaduslik õigus heastamisele.
Kõik ütlevad, et eesmärk on küll õilis, kuid sellise lahendusega seda eesmärki ei täideta.
Raivo Aeg
IRLi ja õiguskomisjoni liige
Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on prokuratuuri ülesanne kohtueelse menetluse juhtimine, tagades sealjuures selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning kohtus riikliku süüdistuse esindamine. Prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses teostab prokuratuuri nimel prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele. „See sõltumatus pole mitte privileeg, vaid see on mõeldud selleks, et oleks tagatud õiglase, erapooletu ja efektiivse õigusemõistmise toimimine,“ ütles Lunt.
„Küsimused sellest, kas ja kuidas peaks tegema järelevalvet prokuratuuri tegevuse üle, kipuvad üles kerkima just siis, kui prokuratuur menetleb mõnda kõmulisemat kriminaalasja,“ lisas Lunt. Ta tuletas meelde, et ei seadusandlik ega täitevvõim ei tohi sekkuda konkreetses kriminaalmenetluses tehtavatesse otsustustesse või neid mõjutada. „Prokuratuuri otsuseid konkreetses kriminaalmenetluses kontrollib kohtuvõim. On tähelepanuväärne, et ühegi teise riigiasutuse tegevus ei ole allutatud suuremas mahus kohtulikule kontrollile kui prokuratuuri oma,“ ütles ta.
Justiitsministeeriumi hinnangul saab kriminaalmenetluste kiirendamine toimuda eelkõige menetlusest bürokraatlike takistuste kõrvaldamise, menetluse jätkuva digitaliseerimise ning töökorralduse efektiivsemaks muutmise teel.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum