22. jaanuari Äripäeva raadio hommikuprogrammis olid jutuks viimasel ajal sagenenud ülevõtmised kütuseturul. Selle nimel on tööd teinud nii Alexela kui ka Olerex, kes on üle võtnud mitu väikest tanklat.

Circle K juht Kai Realo ütles, et väga palju enam jagada ei ole, samuti on probleeme mõistlike asukohtadega, vahendab logistikauudised.ee. „Tegelikult ei osteta ettevõtet, vaid pigem asukohti,“ sõnas Realo ja lisas, et järjest on näha, kui nii vabatahtlikult kui ka konkurentsiameti palvel on suletud tanklaid asukohtades, kus neid vaja ei ole.

„Kui vaadata, et nii meie ehk Circle K oleme oma võrku laiendanud, Olerex on seda teinud ja nüüd ka Alexela on selle sammu astunud, siis konkurents muutub põnevamaks. Tekivad uued mikroturud, kus üksteisega nii-öelda mängida ehk toimuvad hinnamängud. Konkurentsi mõttes saab olema huvitav aeg. Kliendi jaoks on see ainult kasulik,“ ütles Realo.

Diislikütuse aktsiisitõusu peatamine oli õige

Realo selgitas intervjuus, et nafta hind on viimaste aastate kõrgeim ja see mõjutab mootorikütuste hindu. „Maksud on tõusnud ja alla euro maksis kütuseliiter viimati 2016. aasta jaanuaris. Selle aja jooksul on maksud juba mitu korda tõusnud,“ sõnas ta.

„Tänaste maksude tõttu maksaks kütus juba mõnevõrra rohkem, kui nafta hind poleks muutunud. Oleme oma kütusehindadega juba järele jõudnud Skandinaaviale. Eks see sõltu ju sellest, et me müüme sama päritolu toodet, millega kaubeldakse maailmas,“ jätkas Realo. Ta lisas, et meie maksud on teistele riikidele järele jõudnud ja seega oleme mõnes mõttes hinnastamises isegi ette läinud.

Diislikütuse aktsiisitõusu katkestamine oli Realo hinnangul valitsuse poolt õige samm, sest enamik transpordiettevõtteid on lõpetanud Eestis tankimise. Kui võrrelda diislikütuse hindu Läti ja Leeduga, ulatub vahe juba 15 sendini, mis on piisav põhjus mujal tankimiseks. Realo tõi näiteks, et ka Leedu valitsus tõstis lähiajaloos aktsiisi ja see omakorda tõstis hindu võrreldes Poolaga nii palju, et riik kaotas suure osa tankimisest. „Poole aasta möödudes muudeti otsust.“

Realo märkis veel, et Eesti puhul ei saa öelda, et kütuseettevõtetel on kolme kuu tagavara olemas. „Kolme kuu tagavara võib olla terminalidel, kes toovad kütust sisse, hoiavad ja ladustavad seda. Kuna meie ise terminali ei oma, siis meil ei ole ka kolme kuu tagavara,“ rõhutas ta.