• Jaga lugu:

    Endised kioskipidajad süüdistavad R-kioski

    R-kiosk Helsingi kesklinnas Soomes.Foto: R-kioski

    Kümme endist Soome R-kioski frantsiisi kasutajat süüdistavad kioskiketti eksitava info esitamises, andes hagi Vantaa kohtusse, kirjutab Kauppalehti.

    Ettevõtjate arvates maalis R-kiosk neile kioski läbimüügist liiga ilusa pildi. Frantsiisi kasutajate hinnangul näitab R-kiosk eelarves liiga väikeseid kulusid. Samas pole ettevõtjatel suurt võimalust oma äri mõjutada, sest R-kiosk määrab kaubavaliku ja lahtiolekuajad ning korraldab ise ka raamatupidamise.
    „Ainuke, mida me võime muuta, on enda palk, sest kogu raha liikumine on R-kioski käes. Kaupmees ei pääse isegi enda pangakonto juurde,“ väitis kaebuse algatanud endine ettevõtja, kellel oli kaks kioskit.
    R-kioski tegevjuht Teemu Rissanen ütles, et ettevõte ei kommenteeri üksikute ettevõtjate kohta käivaid seiku.
    Frantsiisilepinguga saab R-kiosk üsna suured õigused. Kasumi saamine on mitmeski kohas keeruline, sest ettevõtja maksab kõigepealt ära frantsiisimaksu. R-kiosk määrab ka ostu- ja müügihinnad, kuigi kioskipidaja saab teha oma ettepanekud.
    „Minul oli kahe kioski käive miljon eurot aastas. Maksin 100 000 eurot frantsiisitasu, selle järel kõik kulud, ja jäin kahjumisse,“ kirjeldab endine ettevõtja
    Need ekskioskipidajad, kellega Kauppalehti rääkis, kinnitasid samuti, et nad ei saanud enne lepingu sõlmimist R-kioskilt piisavalt informatsiooni.
    R-kiosk annab hinnangu käibele ja arvutab eelarve, mida ettevõtja peab uskuma. Eelmise kioskipidaja numbreid uus kaupmees ei näe.
    R-kioski juhi sõnul kannatavad kioskiketi ärimudel ja tegutsemisviis karmi kontrolli ära. Iga kioski numbrid eelarves põhinevad tegelikel, kinnitas Rissanen
    Norra taustaga Reitan Convenience’i käes olev R-kiosk on teravnevas konkurentsis kontseptsiooni uuendanud. Valikusse on lisatud kiirtoitu, mida peavad müüma kõik kioskid. See on mõnele kioskile kahju toonud, kui läheduses on näiteks toidupood.
    R-kioski juht ütles, et ettevõte küsib kaks korda aastas kioskipidajatelt tagasisidet. „Suur osa meie kaupmeestest on rahul või väga rahul."
    Vantaa esimese astme kohus otsustab veebruari keskel, kas võtta kümne ettevõtja kaebus arutlusele või kuulub see arbitraaži kompetentsi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ühes asjas on meil parim valitsusjuht, juhtumisi ülitähtsas asjas
Peaminister Kaja Kallas on välispoliitikas näidanud sisu ja jõudu. Seesama aus julgus tuleb tal leida ka riigisisestes küsimustes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas on välispoliitikas näidanud sisu ja jõudu. Seesama aus julgus tuleb tal leida ka riigisisestes küsimustes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sõja risk on nafta hinna ajanud seitsme aasta tipptasemele
Nafta hind on tõusnud viimase seitsme aasta tipptasemele, mida analüütikud põhjendavad sõja puhkemise riskiga Ukrainas.
Nafta hind on tõusnud viimase seitsme aasta tipptasemele, mida analüütikud põhjendavad sõja puhkemise riskiga Ukrainas.
Clemco Baltic OÜ juht Svetlana Laanela: olen iga õppetunni eest tänulik
Värvi- ja liivapritsiseadmete, kaitsevahendite ja mõõteriistade müüja Clemco Baltic OÜ tähistab tänavu 25. tegevusaastat. Rahvusvahelisse kontserni kuuluva ettevõtte juhi Svetlana Laanela sõnul vaadatakse vaatamata ebastabiilsele ajale positiivselt tulevikku, sest Clemco seadmeid vajatakse nii energeetika-, transpordi- kui ka ohutusvaldkonnas.
Värvi- ja liivapritsiseadmete, kaitsevahendite ja mõõteriistade müüja Clemco Baltic OÜ tähistab tänavu 25. tegevusaastat. Rahvusvahelisse kontserni kuuluva ettevõtte juhi Svetlana Laanela sõnul vaadatakse vaatamata ebastabiilsele ajale positiivselt tulevikku, sest Clemco seadmeid vajatakse nii energeetika-, transpordi- kui ka ohutusvaldkonnas.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.