Kristjan Pruul • 30 jaanuar 2018
Jaga lugu:

USA Venemaa sanktsioonid jäid tagasihoidlikuks

USA president Donald Trump nädalavahetusel Davosi majandusfoorumil.
USA president Donald Trump nädalavahetusel Davosi majandusfoorumil.  Foto: EPA-EFE

Kauaoodatud USA sanktsioonid Venemaa vastu said teisipäeval oluliselt mõõdukama järje, kui president Donald Trump otsustas Kongressi nõutud meetmeid eeldatust märgatavalt nõrgemana ellu viia.

Vastavalt eelmisel aastal vastuvõetud seadusele pidi president laiendama sanktsioone Venemaa kaitsetööstusega koostööd teinud riikidele ja ettevõtetele ning USA rahandusministeerium koostama nimekirja Putinile lähedalseisvatest isikutest, kellele võiks samuti sanktsioone, nagu viisakeeld või varade külmutamine, laiendada.

Esmaspäeval kukkunud tähtaja järel avalikustaski rahandusministeerium enam kui 200 nimega loendi, kuhu kuuluvad pea kõik Putini administratsiooni juhtfiguurid, riiklike ettevõtete ja ametite juhid, tähtsamad linnapead, kubernerid ning parlamendiliikmed. Samuti on seal sadakond Vene miljardäri. Nimekirja kanti ka suuremate pankade ning energiasektori ettevõtete nagu Sberbank ja Rosneft juhid. Vene president Vladimir Putin nimetas nimekirja koostamist kahe riigi suhteid halvendavaks, kuid kasutuks käiguks.

Samal ajal teatas president Trump, et esmaspäeval kätte jõudnud tähtajast hoolimata jäetakse Venemaa kaitsetööstuse ja julgeolekuteenistustega koostööd teinud isikute vastu mõeldud sanktsioonid välja kuulutamata, sest soovitud tulemuse on andnud juba seaduse vastuvõtmine.

Varem aga oli spekuleeritud väga ulatusliku sanktsioonide laiendamisega, mille hulgas oodati näiteks Vene rublas nomineeritud võlakirjade ostmiste piiramist või Venemaa riigipankade SWIFT-süsteemist eemaldamist. Ka turud näitasid, et sanktsioonid jäid oodatust nõrgemaks — kui kauplemispäeva algul langesid korraks näiteks nimekirja kantud inimestega seotud ettevõtete aktsiahinnad, siis keskpäevaks olid need jälle taastunud.

Ähvarduste tee

Swedbanki Eesti majandusanalüütiku Tõnu Mertsina sõnul olid Trumpi administratsiooni sanktsioonid oluliselt leebemad, kui möödunud aastal Kongressis suure häälteenamusega vastuvõetud seadus teda selleks kohustas. Samas ollakse valmis neid Mertsina sõnul kunagi tulevikus kasutama, kui seda Trumpi administratsiooni arvates vaja läheb.

Sellise otsusega suurendas Trump oma vastuseisu Kongressiga ning kriitikat oma poliitika vastu, eriti, mis puudutab Venemaad, kommenteeris Mertsina.

Eesti Välispoliitika Instituudi vanemteaduri Viljar Veebeli sõnul on USA valinud teadlikult tee, mis rõhub rohkem ähvardustele ning laseb juba varem kehtestatud sanktsioonidel teha oma töö. "Sanktsioonide puhul saab valida: kas üritada vastast nii-öelda põlvili suruda, mis tähendab ka ootamatuid vastusamme vastaselt, või oodata, kuni varasemad sanktsioonid söövad aeglaselt, kuid kindlalt vastase võimekust," rääkis Veebel.

Nimekirjas paarsada nime

Nimekirja kuulumine ei tähenda, et neile laieneksid automaatselt sanktsioonid. Financial Times kirjutab, et paljud Vene eksperdid olid oodanud, et oligarhide nimekiri koostatakse isikute läheduse alusel Putini administratsiooniga ning see annab põhjust oodata neile isikutele sanktsioonide laiendamist lähitulevikus. Praegu aga juhtisid nimekirja sattunud isikud tähelepanu sellele, et kriteeriumiks oli miljardi dollarini ulatuvate varade olemasolu. 96 oligarhi on täpselt need samad, kes olid Forbesi Vene miljardäride nimekirjas, mis avaldati möödunud aastal.

"Venemaa mõjukate inimeste nimekirja puhul on tegemist väga laia nimekirjaga ning siin on üks põhjus selles, et side Kremli ja oligarhide vahel on viimasel ajal tihenenud, Putin sõltub neist rohkem kui varem ning see on ka hoiatuseks kõigile, et nad liiga sõbralikuks ei muutuks Putiniga suheldes," selgitas Veebel.

Osa sanktsioone lükkub edasi

Lähtuvalt Kongressis vastuvõetud seadusest pidi Trumpi administratsioon esmaspäeval kehtestama sanktsioonid kõigile, kes on teinud koostööd Vene kaitsetööstuse või julgeolekuasutustega. Sanktsioonide laienemisest aga loobuti viimasel hetkel.

„Teavitasime Kongressi, et seadus ise ja selle rakendamine vähendab Venemaa kaitsetööstuse käivet,“ vahendas Reuters USA välisministeeriumi kõneisiku Heather Nauerti sõnu, kelle hinnangul on maailma valitsused jätnud sanktsioonide hirmus sõlmimata mitme miljardi dollari eest ostulepinguid.

Nauerti hinnangul on sanktsioonide laiendamisega aega küll. „Meie perspektiivist seadus töötab ning sanktsioone konkreetsete isikute vastu ei ole vaja kehtestada, sest seadusandlus ise töötab edukalt tõrjevahendina,“ ütles Nauert.

Venemaaga teeb relvaäri ka Türgi

USA sanktsioonid oleks laiendamise korral löönud ka näiteks NATO liitlast Türgit, kes on sõlminud Venemaaga õhutõrjesüsteemide ostu lepingu. Veebeli sõnul aga võib Venemaa kaitsetööstuse seisu arvestades selliseid sanktsioone pidada lihtsalt kasutuks.

"Vene kaitsetööstus on kaotanud kolmandiku oma tootmisvõimsusest. Neil võib küll olla Türgiga sõlmitud eelleping õhutõrjesüsteemide müügiks, aga lähema kolme aasta jooksul ei ole ühtegi tarnet oodata," rääkis Veebel.

"Ametliku statistika põhjal võib järeldada, et Venemaa tegelikult ei suuda moodsat relvastust tarnida, mis omakorda tähendab, et selliste tehingute vastu ei ole vaja ka sanktsioone kehtestada. Sanktsioneerida võiks pigem seda, mida juba toodetakse, või siis endiselt hoida pilku sellel, et Venemaa ei saaks endale osta tehnoloogiat, mida moodsa relvastuse tootmiseks on vaja," lisas ta.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt