Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigifirma jahib dokumendi lekitajat

    Läinud nädala lõpus avalikkuse ette jõudnud tuline tüli suurel riigihankel osalenud ettevõtja ja Eesti Raudtee vahel päädis pärast artikli ilmumist nõudekirjaga.

    Nimelt kirjutas Äripäev, et KMG Inseneriehituse AS pettus liiklusjuhtimishanke korraldamises. Magus töö läks Soome firmale, mille hingekirjas on Eesti Raudtee endine konsultant Kimmo Örn, kes väidetavalt võis saada hanke jaoks kasulikku siseinfot.
    Eesti Raudtee saatis artikli ilmudes KMG-le nõudekirja, milles muretseb andmete lekkimise pärast ja millele ootab vastust selle nädala reedeks. „Ilmselt vastame Eesti Raudteele, et ei nõustu kirjas toodud väidetega,“ sõnas KMG juht Arno Elias.
    Lekkinud protokoll
    Eesti Raudteele on pinnuks silmas firma ühe pea kolme aasta taguse juhatuse protokolli liikumine KMG kätte, kes protokolli sisu kohtuvaidluses käiku lasi. Protokollis nõustub juhatus Tallinna-Keila-Paldiski liiklusjuhtimissüsteemi projekti ajaks konsultandina tööle võtma soomlase Kimmo Örni, kes pidanuks tegelema hankedokumentide ja rahastamise ettevalmistamisega ning aitama leida lahendusi, kuidas hangete maksumust kokku tõmmata. Samas on Eesti Raudtee vaidluse ajal öelnud, et Örni lõpuks ei palgatud ja ta pakkus oma teenust lühikest aega – hindas kuu jooksul ülesõitude ja liiklusjuhtimissüsteemide projekte ning Lääne-Harju hanget see ei mõjutanud, lisaks ei saanud Örn tundlikku siseinfot, mida hiljem hanke võitnud Mipros töötades oleks saanud kasutada.
    Eesti Raudtee tahab teada, kuidas KMG sai protokolli, samuti ei luba riigifirma protokolli avaldada ja kasutada. Nõudekirjas märgib Eesti Raudtee, et juhatuse otsused ja info, mis käib riigihangete ettevalmistamise kohta, on ärisaladus. Lisaks peavad Eesti Raudtee töötajad ärisaladust hoidma ning selle hoidmine ei lõpe, kui inimene pole enam näiteks juhatuses või ei istu nõukogus. Eesti Raudtee on valmis enda sõnul lekitajale ja info kasutajale nõude esitama, lisaks esitama kuriteoteate.

    Kimmo Örniga seonduv ei ole kontekstis oluline.

     

    Monika Kaljusaar
    Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht
    Segaduses ettevõtja
    „Eesti Raudtee väitis kogu kohtuvaidluse aja, et Kimmo Örni osalemine ja saadud info ei saanud anda Miprole mingit konkurentsieelist,“ lausus Elias. „Järgmisel päeval pärast kohtuotsust kirjutab Eesti Raudtee täpselt vastupidist ja väidab, et igasuguse info omamine seoses hanke ettevalmistamisega on ärisaladus ja selle teadasaamine kahjustab konkurentsi.“
    Eesti Raudtee arvamusele, et riigihanke ettevalmistamise kohta käiv info ja isikute ring on ärisaladus, suhtub hankevaidlustele keskenduv TGS Baltic vandeadvokaat Kristina Laarmaa skeptiliselt. Ta ei mõista, kuidas ja millist majanduslikku väärtust saab Eesti Raudtee jaoks olla hanke ettevalmistamisel osalejate salastamisel. Samuti tuleb Laarmaa sõnul tagada hankemenetluse läbipaistvus ja vältida huvide konflikti – tema sõnul on raske ette kujutada majanduslikku väärtust, mis seda argumenti üles kaaluks.
    Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht rääkis, et juhatuse protokoll on konfidentsiaalne dokument, mis on mõeldud ainult ettevõtte siseseks kasutamiseks ning Eesti Raudtee ei ole kellelegi andnud luba selliste dokumentide avaldamiseks avalikkusele.
    „Kimmo Örniga seonduv ei ole kontekstis oluline,“ ütles kommunikatsioonijuht Monika Kaljusaar ja lisas, et nõudekirja mõte on juhtida tähelepanu seaduserikkumisele ning vältida tulevikus sarnaseid rikkumisi. „Meie seisukohad kohtuvaidluses on endised. Soovime lisada, et me ei pea õigeks selliste küsimuste lahendamist meedia vahendusel.“
    Valus ninanips
    Eesti Raudtee ja KMG tüli põhjus peitub Lääne-Harju uue liiklusjuhtimissüsteemi hankes. Eesti Raudtee arvas, et liiklusjuhtimisprojekt õnnestub ära teha 28,7 miljoni euroga. Soomlaste Mipro tuli lagedale 16,5 miljoni euroga ehk siis lubas arvatust umbes 43% väiksemat hinda. Teiseks jäänud KMG Inseneriehituse ja Tšehhi firma AŽD Praha pakkumine oli Mipro omast juba pea 65% kallim.
    KMG otsis abi, kuid jäi pika ninaga nii riigihangete vaidlustuskomisjonis, rahandusministeeriumis kui ka tehnilise järelevalve ametis. Peale selle põrus haldus- ja ringkonnakohtus. KMG mõtleb endiselt vaielda lõpuni riigikohtus, mõttele andis veelgi enam jumet Eliase sõnul saabunud nõudekiri.
    “Meie jaoks on täiesti arusaamatu ka kohtu seisukoht, et kvalifitseerimistingimuste sisustamisel ei kehti Eesti seadused. Ehk Mipro peab täitma madalamaid nõudeid kui teised pakkujad,“ ütles Elias.
    Hankest jäänud mulje põhjal ütles Laarmaa, et probleem võis olla hanketingimuste ebaselgus või ebapiisavus. Selle pidanuks hankel osalenud firmad aga vaidlustama juba enne, kui pakkumused esitasid, tõdes ta.
    Hiljem ei saa enam rõhuda, et näiteks pakkumus ei vasta tingimustele, mille suhtes tõendite esitamist pole pakkujatelt nõutudki. Seega on KMG Laarmaa sõnul hilinenud vaidlusega, kas hankija nõutud tõendite põhjal saab järeldada, kas pakkuja pakkumuses on ikka kõikide tööde teostamisega arvestanud või mitte.
    Laarmaa sõnul on tavaline, et hankijad piirduvad tihti ainult ettevõtja kinnitusega, kui tekib küsimus, kas viimane suudab hanke tehnilise kirjelduse tingimusi täita. Vaidlustaja peab sel juhul leidma ümberlükkamatud tõendid sellest, et konkurendi pakutu või hinnaga on võimatu töid teha.

    Hankelepingu täitmisel ei pruugi hankija ega hanke võitja enam karta vaidlustusi.

    Kristina Laarmaa
    vandeadvokaat
    Betoon kuivab aeglaselt
    Laarmaale meenus näide, kuidas üks firma suutis tõendada, et konkurendi pakutud ülilühikese tähtaja jooksul ei ole võimalik betoneerimistöid lõpetada, sest betoon lihtsalt ei kuiva nii kiiresti. Ometi on need üksikud näited, kuna mängu tuleb ärisaladus, mis kaitseb konkurendi pakkumust ja hankijale antud selgitusi.
    Küll aga on tähtis, kas ja milline karistus tabab hanke võitjat, kes tööga toime ei tule. “Hankelepingu täitmise faasis ei pruugi hankija ega lepingu sõlminud hanke võitja enam karta konkurentide vaidlustusi seoses hankelepingu rikkumisega, sest lepinguline suhe on üksnes hankija ja lepingu teise poole vahel,” tõdes Laarmaa. Kui pakkuja on hankijale antud selgitused katnud ärisaladuse kaitsva kilbiga, siis on vaidlustajal äärmiselt keeruline hankijale kaalutlusvigu ette heita ka alapakkumuste kontrollimisel.
    Seda probleemi ei paranda Laarmaa sõnul ka uus riigihangete seadus. Kuigi ehitushangetes muutus täpsemaks, millal peab hankijal tekkima kahtlus alapakkumusest, et pakkujalt selgitusi küsida, on hankijale jäänud suhteliselt vabad käed, mida infoga peale hakata. Ehk siis hankija peab küsima selgitust hinna kohta, kuid ei pea pakkumust tagasi lükkama, kui näiteks pakkuja või tema alltöövõtjate töötajate keskmine töötasu isegi oli mingi aja jooksul keskmisest madalam.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Konteinerlaeva põhjustatud sillavaring ohustab majandust
Teisipäeva varahommikul sõitis konteinerlaev USAs Baltimore’is otsa sillale, pärast mida varises sild kokku. Liiklus ühte suurimasse sadamasse USAs on nüüd peatatud.
Teisipäeva varahommikul sõitis konteinerlaev USAs Baltimore’is otsa sillale, pärast mida varises sild kokku. Liiklus ühte suurimasse sadamasse USAs on nüüd peatatud.