Riigifirma jahib dokumendi lekitajat

14. veebruar 2018, 06:00
KMG juhi Arno Eliase hinnangul muutis Eesti Raudtee nõudekirjas kohtuvaidlusega võrreldes seisukohti, Eesti Raudtee Eliasega ei nõustu.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180214/NEWS/180219901/AR/0/AR-180219901.jpg
Ainult tellijale

Läinud nädala lõpus avalikkuse ette jõudnud tuline tüli suurel riigihankel osalenud ettevõtja ja Eesti Raudtee vahel päädis pärast artikli ilmumist nõudekirjaga.

Nimelt kirjutas Äripäev, et KMG Inseneriehituse AS pettus liiklusjuhtimishanke korraldamises. Magus töö läks Soome firmale, mille hingekirjas on Eesti Raudtee endine konsultant Kimmo Örn, kes väidetavalt võis saada hanke jaoks kasulikku siseinfot.

Eesti Raudtee saatis artikli ilmudes KMG-le nõudekirja, milles muretseb andmete lekkimise pärast ja millele ootab vastust selle nädala reedeks. „Ilmselt vastame Eesti Raudteele, et ei nõustu kirjas toodud väidetega,“ sõnas KMG juht Arno Elias.

Lekkinud protokoll

Eesti Raudteele on pinnuks silmas firma ühe pea kolme aasta taguse juhatuse protokolli liikumine KMG kätte, kes protokolli sisu kohtuvaidluses käiku lasi. Protokollis nõustub juhatus Tallinna-Keila-Paldiski liiklusjuhtimissüsteemi projekti ajaks konsultandina tööle võtma soomlase Kimmo Örni, kes pidanuks tegelema hankedokumentide ja rahastamise ettevalmistamisega ning aitama leida lahendusi, kuidas hangete maksumust kokku tõmmata. Samas on Eesti Raudtee vaidluse ajal öelnud, et Örni lõpuks ei palgatud ja ta pakkus oma teenust lühikest aega – hindas kuu jooksul ülesõitude ja liiklusjuhtimissüsteemide projekte ning Lääne-Harju hanget see ei mõjutanud, lisaks ei saanud Örn tundlikku siseinfot, mida hiljem hanke võitnud Mipros töötades oleks saanud kasutada.

Eesti Raudtee tahab teada, kuidas KMG sai protokolli, samuti ei luba riigifirma protokolli avaldada ja kasutada. Nõudekirjas märgib Eesti Raudtee, et juhatuse otsused ja info, mis käib riigihangete ettevalmistamise kohta, on ärisaladus. Lisaks peavad Eesti Raudtee töötajad ärisaladust hoidma ning selle hoidmine ei lõpe, kui inimene pole enam näiteks juhatuses või ei istu nõukogus. Eesti Raudtee on valmis enda sõnul lekitajale ja info kasutajale nõude esitama, lisaks esitama kuriteoteate.

Segaduses ettevõtja

„Eesti Raudtee väitis kogu kohtuvaidluse aja, et Kimmo Örni osalemine ja saadud info ei saanud anda Miprole mingit konkurentsieelist,“ lausus Elias. „Järgmisel päeval pärast kohtuotsust kirjutab Eesti Raudtee täpselt vastupidist ja väidab, et igasuguse info omamine seoses hanke ettevalmistamisega on ärisaladus ja selle teadasaamine kahjustab konkurentsi.“

Eesti Raudtee arvamusele, et riigihanke ettevalmistamise kohta käiv info ja isikute ring on ärisaladus, suhtub hankevaidlustele keskenduv TGS Baltic vandeadvokaat Kristina Laarmaa skeptiliselt. Ta ei mõista, kuidas ja millist majanduslikku väärtust saab Eesti Raudtee jaoks olla hanke ettevalmistamisel osalejate salastamisel. Samuti tuleb Laarmaa sõnul tagada hankemenetluse läbipaistvus ja vältida huvide konflikti – tema sõnul on raske ette kujutada majanduslikku väärtust, mis seda argumenti üles kaaluks.

Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht rääkis, et juhatuse protokoll on konfidentsiaalne dokument, mis on mõeldud ainult ettevõtte siseseks kasutamiseks ning Eesti Raudtee ei ole kellelegi andnud luba selliste dokumentide avaldamiseks avalikkusele.

„Kimmo Örniga seonduv ei ole kontekstis oluline,“ ütles kommunikatsioonijuht Monika Kaljusaar ja lisas, et nõudekirja mõte on juhtida tähelepanu seaduserikkumisele ning vältida tulevikus sarnaseid rikkumisi. „Meie seisukohad kohtuvaidluses on endised. Soovime lisada, et me ei pea õigeks selliste küsimuste lahendamist meedia vahendusel.“

Valus ninanips

Eesti Raudtee ja KMG tüli põhjus peitub Lääne-Harju uue liiklusjuhtimissüsteemi hankes. Eesti Raudtee arvas, et liiklusjuhtimisprojekt õnnestub ära teha 28,7 miljoni euroga. Soomlaste Mipro tuli lagedale 16,5 miljoni euroga ehk siis lubas arvatust umbes 43% väiksemat hinda. Teiseks jäänud KMG Inseneriehituse ja Tšehhi firma AŽD Praha pakkumine oli Mipro omast juba pea 65% kallim.

KMG otsis abi, kuid jäi pika ninaga nii riigihangete vaidlustuskomisjonis, rahandusministeeriumis kui ka tehnilise järelevalve ametis. Peale selle põrus haldus- ja ringkonnakohtus. KMG mõtleb endiselt vaielda lõpuni riigikohtus, mõttele andis veelgi enam jumet Eliase sõnul saabunud nõudekiri.

“Meie jaoks on täiesti arusaamatu ka kohtu seisukoht, et kvalifitseerimistingimuste sisustamisel ei kehti Eesti seadused. Ehk Mipro peab täitma madalamaid nõudeid kui teised pakkujad,“ ütles Elias.

Hankest jäänud mulje põhjal ütles Laarmaa, et probleem võis olla hanketingimuste ebaselgus või ebapiisavus. Selle pidanuks hankel osalenud firmad aga vaidlustama juba enne, kui pakkumused esitasid, tõdes ta.

Hiljem ei saa enam rõhuda, et näiteks pakkumus ei vasta tingimustele, mille suhtes tõendite esitamist pole pakkujatelt nõutudki. Seega on KMG Laarmaa sõnul hilinenud vaidlusega, kas hankija nõutud tõendite põhjal saab järeldada, kas pakkuja pakkumuses on ikka kõikide tööde teostamisega arvestanud või mitte.

Laarmaa sõnul on tavaline, et hankijad piirduvad tihti ainult ettevõtja kinnitusega, kui tekib küsimus, kas viimane suudab hanke tehnilise kirjelduse tingimusi täita. Vaidlustaja peab sel juhul leidma ümberlükkamatud tõendid sellest, et konkurendi pakutu või hinnaga on võimatu töid teha.

Betoon kuivab aeglaselt

Laarmaale meenus näide, kuidas üks firma suutis tõendada, et konkurendi pakutud ülilühikese tähtaja jooksul ei ole võimalik betoneerimistöid lõpetada, sest betoon lihtsalt ei kuiva nii kiiresti. Ometi on need üksikud näited, kuna mängu tuleb ärisaladus, mis kaitseb konkurendi pakkumust ja hankijale antud selgitusi.

Küll aga on tähtis, kas ja milline karistus tabab hanke võitjat, kes tööga toime ei tule. “Hankelepingu täitmise faasis ei pruugi hankija ega lepingu sõlminud hanke võitja enam karta konkurentide vaidlustusi seoses hankelepingu rikkumisega, sest lepinguline suhe on üksnes hankija ja lepingu teise poole vahel,” tõdes Laarmaa. Kui pakkuja on hankijale antud selgitused katnud ärisaladuse kaitsva kilbiga, siis on vaidlustajal äärmiselt keeruline hankijale kaalutlusvigu ette heita ka alapakkumuste kontrollimisel.

Seda probleemi ei paranda Laarmaa sõnul ka uus riigihangete seadus. Kuigi ehitushangetes muutus täpsemaks, millal peab hankijal tekkima kahtlus alapakkumusest, et pakkujalt selgitusi küsida, on hankijale jäänud suhteliselt vabad käed, mida infoga peale hakata. Ehk siis hankija peab küsima selgitust hinna kohta, kuid ei pea pakkumust tagasi lükkama, kui näiteks pakkuja või tema alltöövõtjate töötajate keskmine töötasu isegi oli mingi aja jooksul keskmisest madalam.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. February 2018, 14:08

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing