Eesti Raudtee tuline tüli
Eesti Raudtee suurhange ajas riigifirma tülli ettevõttega, kes pettus hanke korraldamises. Magus töö läks nende asemel Soome firmale, mille hingekirjas on Eesti Raudtee endine konsultant Kimmo Örn.
Peale maksumaksja raha teeninud ja sama hanget konsulteerima kutsutud soomlase mängivad loos rolli oodatust tuntavalt madalam hind ja magusa hanke kaotusvalu. Kõige tipuks ilmub loo käigus ootamatult pildile Eesti Raudtee endine töötaja, korruptsioonikahtlustuse saanud Indrek Süld.
Side-turvangu valdkonnas ei ole Eesti Raudtee varem teinud nii suuri töid nagu praegu – uute vastu vahetatakse aastatest 1950 kuni 1990 pärit süsteemid. Lääne-Harju liiklusjuhtimissüsteemi uuendamisprojekt oli Eesti Raudtee silmapiiril pikki aastaid.
Magus hange
Septembris ilmus meediasse teade, et Eesti Raudtee alustas viis aastat kestvate töödega Lääne-Harju raudteeliinidel, kokku investeeritakse viie aasta jooksul ligi 75 miljonit eurot.
Paralleelselt raudteetöödega käib Lääne-Harju uue liiklusjuhtimissüsteemi ehitus. Eesti Raudtee arvas, et liiklusjuhtimisprojekt õnnestub ära teha 28,7 miljoni euroga.
Ometi saabus läinud aastal Eestisse üllataja. Soomlaste Mipro. Äripäevaga suhelnud inimeste sõnul on Mipro ka teisel pool lahte suurte tegijate kandadele astunud. Eesti ei ole erand – neli pakkujat said ootamatu ja valusa ninanipsu.
Mipro tuli lagedale 16,5 miljoni euroga ehk siis lubas arvatust umbes 43% väiksemat hinda. Teiseks jäänud KMG Inseneriehituse ja Tšehhi firma AŽD Praha pakkumine oli Mipro omast juba pea 65% kallim. Viimaseks maandunud Thales Latvia kaotus ulatus 137 protsendini, nende pakkumine ulatus veidi üle 39 miljoni euro. Muu seas lükkas Eesti Raudtee hankelt välja ühispakkujad Siemensi ja Corle, kes olevat varem olnud Eesti Raudtee lemmikud. Nemad lubasid töid teha 29,6 miljoni euroga.
Turul nenditakse, et tegu on ahvatleva hankega. KMG otsis abi, kuid jäi pika ninaga nii riigihangete vaidlustuskomisjonis, rahandusministeeriumis kui ka tehnilise järelevalve ametis. Peale selle põrus haldus- ja ringkonnakohtus. Lõplik otsus saabus kohtust eile. KMG pöördub ilmselt riigikohtusse, firma juht Arno Elias ei varjanud pettumust. „On näha, et tehnilist teemat õiguskaitseorganid käsitleda ei taha. Et saaks vaid hankega edasi minna,“ lausus ta vahetult pärast otsuse kättesaamist.
Nimelt rõhutas KMG vaieldes, et Mipro ei tunne siinset Nõukogude-aegset süsteemi, millel põhineb kehtiv signalisatsioonijuhend ja mis on oluliselt keerulisem kui Soome süsteemid. Mipro kostis seepeale, et nende „tehnoloogia võimaldab lahendada signaliseerimissüsteeme vastavalt vajadusele“.
„Langetasime lävendit“