Eesti Raudtee suurhange ajas riigifirma tülli ettevõttega, kes pettus hanke korraldamises. Magus töö läks nende asemel Soome firmale, mille hingekirjas on Eesti Raudtee endine konsultant Kimmo Örn.
Peale maksumaksja raha teeninud ja sama hanget konsulteerima kutsutud soomlase mängivad loos rolli oodatust tuntavalt madalam hind ja magusa hanke kaotusvalu. Kõige tipuks ilmub loo käigus ootamatult pildile Eesti Raudtee endine töötaja, korruptsioonikahtlustuse saanud Indrek Süld.
Side-turvangu valdkonnas ei ole Eesti Raudtee varem teinud nii suuri töid nagu praegu – uute vastu vahetatakse aastatest 1950 kuni 1990 pärit süsteemid. Lääne-Harju liiklusjuhtimissüsteemi uuendamisprojekt oli Eesti Raudtee silmapiiril pikki aastaid.
Magus hange
Septembris ilmus meediasse teade, et Eesti Raudtee alustas viis aastat kestvate töödega Lääne-Harju raudteeliinidel, kokku investeeritakse viie aasta jooksul ligi 75 miljonit eurot.
Paralleelselt raudteetöödega käib Lääne-Harju uue liiklusjuhtimissüsteemi ehitus. Eesti Raudtee arvas, et liiklusjuhtimisprojekt õnnestub ära teha 28,7 miljoni euroga.
Ometi saabus läinud aastal Eestisse üllataja. Soomlaste Mipro. Äripäevaga suhelnud inimeste sõnul on Mipro ka teisel pool lahte suurte tegijate kandadele astunud. Eesti ei ole erand – neli pakkujat said ootamatu ja valusa ninanipsu.
Mipro tuli lagedale 16,5 miljoni euroga ehk siis lubas arvatust umbes 43% väiksemat hinda. Teiseks jäänud KMG Inseneriehituse ja Tšehhi firma AŽD Praha pakkumine oli Mipro omast juba pea 65% kallim. Viimaseks maandunud Thales Latvia kaotus ulatus 137 protsendini, nende pakkumine ulatus veidi üle 39 miljoni euro. Muu seas lükkas Eesti Raudtee hankelt välja ühispakkujad Siemensi ja Corle, kes olevat varem olnud Eesti Raudtee lemmikud. Nemad lubasid töid teha 29,6 miljoni euroga.
Turul nenditakse, et tegu on ahvatleva hankega. KMG otsis abi, kuid jäi pika ninaga nii riigihangete vaidlustuskomisjonis, rahandusministeeriumis kui ka tehnilise järelevalve ametis. Peale selle põrus haldus- ja ringkonnakohtus. Lõplik otsus saabus kohtust eile. KMG pöördub ilmselt riigikohtusse, firma juht Arno Elias ei varjanud pettumust. „On näha, et tehnilist teemat õiguskaitseorganid käsitleda ei taha. Et saaks vaid hankega edasi minna,“ lausus ta vahetult pärast otsuse kättesaamist.
Nimelt rõhutas KMG vaieldes, et Mipro ei tunne siinset Nõukogude-aegset süsteemi, millel põhineb kehtiv signalisatsioonijuhend ja mis on oluliselt keerulisem kui Soome süsteemid. Mipro kostis seepeale, et nende „tehnoloogia võimaldab lahendada signaliseerimissüsteeme vastavalt vajadusele“.
„Langetasime lävendit“
Langetasime lävendit, et Miprol oleks olnud võimalik pakkuma tulla. See oli Eesti Raudtee otsus.
Mullu firmast lahkunud juhatuse liige ja finantsdirektor Toomas Virro kiidab Eesti Raudtee säästlikkust.
„Langetasime lävendit, et Miprol oleks olnud võimalik pakkuma tulla. See oli Eesti Raudtee otsus, et saada juurde konkurentsi ja säästa vahendeid. Kui pakkumishindu vaadata, siis on päris muljetavaldav, kui palju odavama pakkumise Mipro tegi. Arvan, et ta tahab turgu võita,“ rääkis Virro ja kinnitas, et Eesti Raudtee pööras tähelepanu sellele, et tegu ei oleks põhjendamatult madala pakkumisega. Pealegi vastavad tööd Soome raudtee hindadele.
„Ootasime, et Mipro tuleb soodsama hinnaga pakkuma. Meie arvamus oli, et kui teenus sobib Soome raudteele, siis Eesti raudtee nõuded ja ootused ei saa olla kõrgemad kui Soomes, kus sõidavad rongid 240 kilomeetrit tunnis,“ lausus Virro.
Elias vastas, et nii KMG kui teised pakkunuks odavamat hinda, kui hankes poleks lisatingimused odavamaid tehnilisi lahendusi välistanud. "Kahjuks on ka ringkonnakohus otsuses leidnud, et hankija võib võtta vastu pakkumuse, mille tehnilised lahendused ei vasta hanke tingimustele. Ainuüksi seepärast kaalume vaidluse jätkamist riigikohtus," ütles ta ja märkis, et asi on põhimõttes. "Kas pakkuda võib tehnilist lahendust, mis vastab hankedokumentide tingimustele või ükskõik mida."
Elias lisas veel: „Jääb kokkumängu tunne. Kedagi on nagu väga oodatud ja tema jaoks on kohendatud hanketingimusi.“
KMG oli mullu hämmingus Mipro hinnast, kuni neid rabas uus info. Mipro ridades töötab soomlane Kimmo Örn, kes aastal 2015 teenis Eesti Raudteelt raha. Seejärel liikus ta Miprosse, mis hanke kinni pani. Aasta pärast konsultatsiooni otsis ta Eesti hankele alltöövõtjaid, näiteks Leonhard Weissist.
Örnist kuulis KMG raudtee endiselt töötajalt, korruptsioonikahtlustuse saanud Indrek Süllalt, kes aitas peagi hanke kohta koostada kriitilise ekspertarvamuse Tallinna tehnikakõrgkoolis. Vastased nimetavad Sülda ebausaldusväärseks just kahtlustuse tõttu, kuid KMG-le andis ta uue niidiotsa teravas vaidluses raudteefirmaga.
Konsultant naabrite juurest
See, kas ta tegi seal tund aega tööd või kaks kuud, ei ole oluline. Fakt on kole.
Eesti Raudteesse tõi Soomes teatud raudteespetsialisti Kimmo Örni pea kolm aastat tagasi infrastruktuuridirektor Parbo Juchnewitsch, kellest nõukogu juba samal aastal vabanes. Toonane firma juht Ahti Asmann nimetas Juchnewitschit riskiks.
Juchnewitsch ütleb praegu, et vajas Örni, sest tahtis näiteks teada, mis toimub Sülla juhitavas side-turvanguametis.
Örnist sai kuuks ajaks konsultant. Örn pidi hindama ülesõitude ja liiklusjuhtimissüsteemide projekte. Hiljem tegi Juchnewitsch ettepaneku kaasata Örn Tallinna-Keila-Paldiski liiklusjuhtimissüsteemi rahastustaotluse ja hankedokumentide ettevalmistamisse. Samuti teinuks ta ettepanekuid hangete maksumuse vähendamiseks. Juhatus oli põhimõtteliselt nõus, aga lepingut ei sõlmitud. Örnile oleks makstud 100 eurot tunnis.
„Mul olid sügavad kahtlused, kas Süld teeb oma tööd ausalt. Võib-olla püüdsid informatsiooni Eesti Raudteest välja tassida teised tegelased, mitte Kimmo Örn,“ eitab Juchnewitsch, et Örn sai väärtuslikku siseinfot, mida hiljem Mipros kasutada. „Müts maha nende meeste ees, kes lõhuvad monopoli ja teevad soodsa pakkumise. Tõmbavad hinna alla ja Eesti Raudtee võidab raha.“
Süld näeb asja teise nurga alt. „Mul olid kõik kalkulatsioonid tehtud, projekt oli juba kokku kirjutatud. Pidin need materjalid Kimmo Örnile andma koos projektiga ja tema käis mööda maja ringi ja küsitles kõiki. Ahti Asmann lõpuks keelas meil talle igasugust informatsiooni andmast,“ meenutas Süld. Asmann keeldus praegu kommentaaride andmisest.
Süllal on arvamus ka kujunenud hankest. „Vaatasin, et aluseks oli võetud meie meeskonna kirjutatu, aga hästi ümmarguseks oli kirjutatud, nii et pakkuda võiski kõike,“ arvab ta.
Örn tunnistab, et konfidentsiaalsuslepingut tal ei olnud. „Ma ei saa teie küsimusest aru. Millist delikaatset informatsiooni? Sel ajal ei olnud midagi tehtud hanke jaoks, vähemalt minuga seda ei jagatud,“ kostis ta ja lisas samas, et temaga sõlmiti leping, mille põhjal tasu maksti.
Ka Eesti Raudtee välistab siseinfo lekkimise, lisaks on hankemeeskond muutunud. Rõhutakse Örni raporti lausele, mille järgi ta ei saanud hanke kohta infot.
Pastakast imetud
„Pastakast välja imetud asi,“ sõnas Eesti Raudtee endine finantsdirektor Toomas Virro.
KMG juhatuse liige Indrek Pappel leiab, et asi ei ole nii must-valge. „Tõeline konsultant ei tee sellist asja, et konsulteerib tellijat ja siis läheb töövõtja poole üle. Soome konsultandid on tegelikkuses hinnatud inimesed. Nad ei tee selliseid trikke. See on häiriv tegur. See, kas ta tegi seal tund aega tööd või kaks kuud, ei ole oluline. Fakt on kole.“
Örni ülemus Juha Nurmi ei kommenteerinud võimalikku huvide konflikti. Küll rõõmustas, et Mipro laieneb Balti riikidesse - konkurentsivõimeline hind ja Mipro tulek on siinsele raudteeturule kasulik. Küsimusele, kas Mipro siht on Rail Balticu ehitamine, Nurmi ei vastanud. Samuti jäi vastuseta, kuidas suudab Mipro madalat hinda pakkuda.
Eesti Raudtee praegune juht Erik Laidvee on napisõnaline. Telefonikõnes viitab ta, et asi on kohtu lahendada. "Ausalt öeldes ma ei tea, miks peaksime lehes kommenteerima kohtuasja."
Hilisemas kommunikatsioonijuhi saadetud kirjalikus vastuses seisab, et KMG ja tšehhid ei ole vaidluses edukad olnud ja Örn ei tegelenud Lääne-Harju teemaga. Lisaks tegeleb KMG kampaaniaga Eesti Raudtee vastu. Ettevõte edastas, et Mipro vastab kõikidele kvalifitseerimise tingimustele, soomlaste pakkumus ei ole põhjendamatult odav ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õiguspärane.