Jaga lugu:

Insenerifirma võitleb Eesti Raudteega lõpuni

KMG Inseneriehitusest olid viimasel istungil kohal ettevõtte juht Arno Elias (keskel) ja eelarvegrupi juht Gert Kaarmann.
KMG Inseneriehitusest olid viimasel istungil kohal ettevõtte juht Arno Elias (keskel) ja eelarvegrupi juht Gert Kaarmann.  Foto: Andras Kralla

Läinud sügisest Eesti Raudteega vaidlev KMG Inseneriehitus kaotas taas sel kuul kohtus, aga otsustas riigikohtus lõpuni vaielda.

Üks kord KMG Inseneriehituse AS juba pöördus riigikohtusse, kuid siis saatis kohus asja tagasi ringkonnakohtusse. Kui kuu alguses KMG veel kahtles, kas pöördub uuesti riigikohtusse, siis nüüd otsustas seda siiski teha. „See on viimane võimalus oma õigusi kaitsta. Otsustasime seda kasutada,“ ütles KMG juht Arno Elias.

Kohtuvaidlus käib Lääne-Harju liiklusjuhtimise hanke üle, mille võitis eelmisel aastal Soome firma Mipro. Ettevõte teeb koostööd Kimmo Örniga, kellel lasub KMG hinnangul huvide konflikti kahtlus. Eliase sõnul võis Miprosse tööle läinud Örn saada infot, mis hiljem Miprole hankel osaledes eelise andis.

Kohtul teine arvamus

Side-turvangu valdkonnas ei ole Eesti Raudtee varem teinud nii suuri töid nagu praegu – uute vastu vahetatakse aastatest 1950 kuni 1990 pärit süsteemid.

Lääne-Harju liiklusjuhtimissüsteemi uuendamise projekt oli Eesti Raudtee silmapiiril aastaid. Riigifirma arvas, et projekt õnnestub ära teha 28,7 miljoni euroga.

Ometi saabus läinud aastal Eestisse üllataja, soomlaste Mipro, kes tuli lagedale 16,5 miljoni euroga ehk lubas arvatust umbes 43% väiksemat hinda. Teiseks jäänud KMG Inseneriehituse ja Tšehhi firma AŽD Praha pakkumine oli Mipro omast juba pea 65% kallim.

Viimaseks maandunud Thales Latvia kaotus ulatus 137 protsendini, nende pakkumine ulatus veidi üle 39 miljoni euro.

Hankelt lükkas Eesti Raudtee välja ühispakkujad Siemensi ja Corle, kes olevat varem olnud Eesti Raudtee lemmikud. Nemad lubasid töid teha 29,6 miljoni euroga.

Asja taas läbi vaadanud ringkonnakohus arvas selle kuu alguses teisiti. "Energia on nagu otsas. Seda ei peeta siis eriliseks probleemiks, et Örn tegi Eesti Raudteele konsultatsiooni ja hiljem oli sama hankega seotud Mipros. Eesti mõistes ei ole see huvide konflikt," kommenteeris Elias otsust.

Ringkonnakohus otsustas, et kuigi Örn oli mõni aasta tagasi seotud Eesti Raudteega, ei andnud see hiljem Miprole eelist. Samuti pole tõendeid, et Örn sai siseinfot, mida Mipro kasutas hankel osaledes.

Endine Eesti Raudtee töötaja, korruptsioonisüüdistuse saanud Indrek Süld ütles kohtus, et andis Örnile mälupulgal andmeid. Kohtu hinnangul ei olnud see väide kooskõlas teiste tunnistajate ütlustega ning asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. Eesti Raudteele tulid kasuks ka Örni üldsõnalised raportid, selgub kohtuotsusest. 

Samuti pole kohtu hinnangul tõendeid, et Örn tegutses Eesti Raudteed nõustades Mipro huvides. Örn viitas raportis võimalusele tutvuda Mipro süsteemidega, kuid samas rõhutas kohtu sõnul, et mõistlik on tutvuda kolme-nelja süsteemiga. Kohus tegi maatasa ka väite, et kuigi Örnil polnud juurdepääsu Eesti Raudtee sisevõrku, võis ta info siiski saada.

Eliase sõnul selgus aga viimasel kohtuistungil, et Eesti Raudtees pole reeglistikku, kuidas väliskonsultante kaasatakse ja turu-uuringuid tehakse ning Eesti Raudtee ei tea ega pole kontrollinud, millist infot vahetati Miproga juba aasta enne hanke väljakuulutamist.

Eesti Raudtee rahul

"Eesti Raudtee jaoks ei ole otsus üllatav," sõnas Eesti Raudtee juht Erik Laidvee juuni alguses pärast otsusest kuulmist ja lisas, et see oli Eesti Raudteele vaidluses sisuliselt viies võit.

"See on märgiline ja tõestab, et hange oli korrektselt korraldatud ning huvide konflikti ei esinenud," lausus Laidvee. Ta märkis, et Eesti Raudtee soovib võimalikult kiiresti Lääne-Harju liiklusjuhtimissüsteemi töödega alustada.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt