Insenerifirma võitleb Eesti Raudteega lõpuni

Asja taas läbi vaadanud ringkonnakohus arvas selle kuu alguses teisiti. "Energia on nagu otsas. Seda ei peeta siis eriliseks probleemiks, et Örn tegi Eesti Raudteele konsultatsiooni ja hiljem oli sama hankega seotud Mipros. Eesti mõistes ei ole see huvide konflikt," kommenteeris Elias otsust.

Ringkonnakohus otsustas, et kuigi Örn oli mõni aasta tagasi seotud Eesti Raudteega, ei andnud see hiljem Miprole eelist. Samuti pole tõendeid, et Örn sai siseinfot, mida Mipro kasutas hankel osaledes.

Endine Eesti Raudtee töötaja, korruptsioonisüüdistuse saanud Indrek Süld ütles kohtus, et andis Örnile mälupulgal andmeid. Kohtu hinnangul ei olnud see väide kooskõlas teiste tunnistajate ütlustega ning asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. Eesti Raudteele tulid kasuks ka Örni üldsõnalised raportid, selgub kohtuotsusest. 

Samuti pole kohtu hinnangul tõendeid, et Örn tegutses Eesti Raudteed nõustades Mipro huvides. Örn viitas raportis võimalusele tutvuda Mipro süsteemidega, kuid samas rõhutas kohtu sõnul, et mõistlik on tutvuda kolme-nelja süsteemiga. Kohus tegi maatasa ka väite, et kuigi Örnil polnud juurdepääsu Eesti Raudtee sisevõrku, võis ta info siiski saada.

Eliase sõnul selgus aga viimasel kohtuistungil, et Eesti Raudtees pole reeglistikku, kuidas väliskonsultante kaasatakse ja turu-uuringuid tehakse ning Eesti Raudtee ei tea ega pole kontrollinud, millist infot vahetati Miproga juba aasta enne hanke väljakuulutamist.

Eesti Raudtee rahul

"Eesti Raudtee jaoks ei ole otsus üllatav," sõnas Eesti Raudtee juht Erik Laidvee juuni alguses pärast otsusest kuulmist ja lisas, et see oli Eesti Raudteele vaidluses sisuliselt viies võit.

"See on märgiline ja tõestab, et hange oli korrektselt korraldatud ning huvide konflikti ei esinenud," lausus Laidvee. Ta märkis, et Eesti Raudtee soovib võimalikult kiiresti Lääne-Harju liiklusjuhtimissüsteemi töödega alustada.