Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tartu Ülikool ja ettevõtjad ulatavad teineteisele käe

Tartu Delta kompleksi õppekeskus läheb maksma 23,5 miljonit eurot. Ärihoone lõplik hind on veel lahtine.Foto: Arhitekt11 OÜ

Ülikoolid ja ettevõtjad otsivad aktiivselt ühenduslülisid kõrghariduse pakutava tugeva teoreetilise baasi ja praktilise elu vajaduste vahel. Tartu kesklinna kerkiv Delta ettevõtlushoone on üks nendest.

Ettevõtlusmaja:
5-korruseline büroohoone
üldpinda ca 4700 m2
üüritavat äripinda ca 3500 m2
projekt valmib tänavu sügiseks, peale mida algab kohe ka ehitus
Õppe- ja teadushoone:
põhimahus 4 korrust
üldpind 18 600 m2
lisaks maa-alune parkla korrus
Mõlema hoone arhitektuurilahenduse autor on Arhitekt11 OÜ.

2020. aastaks valmiv viiekorruseline ja ligi 3500ruutmeetrise rendipinnaga ärihoone loob ettevõtete tootearenduseks ja praktikakohtade leidmiseks sootuks uued võimalused. Ettevõtlusmaja maksumus pole veel selge, kuid hoone tuleb valmis ehitada ülikooli enda eelarvest. Delta teadus- ja õppehoone ehitusmaksumus on 23,7 miljonit eurot, millest 15 miljonit tuleb ELi ASTRA fondist, ülejäänu ülikooli eelarvest.

Osalemine õppekavade nõukodades
Tagasiside jagamine matemaatika ja majanduse õppeprogrammidele
Külalisloengute ja seminaride andmine
Aastas ca kuuekümne praktikakoha pakkumine Tartu Ülikooli tudengitele
Allikas: Swedbank

Kompetentsikeskuseid rajatakse üha rohkem

Tudengid tulevad ülikoolist küll väga hea teoreetilise ettevalmistusega, aga ettevõtetel lasub vastutusrikas roll oma tegevusala erioskuste õpetamisel. Seda saab teha ainult ettevõttes kohapeal. „Eriti oluline on see spetsiifilistel erialadel, nagu finants- ja kindlustusmatemaatika, kus sobivaid praktikakandidaate valime koostöös õppejõududega,“ selgitas Swedbanki karjäärikeskuse juht Grete Kotkas.

Swedbanki huvi Tartu Ülikooli vastu on kantud eeskätt majanduse, IT ja matemaatika erialadest. Kuna Eestis luuakse riskijuhtimise ja business intelligence'i valdkonna kompetentsikeskusi, siis suureneb majanduse, matemaatika, statistika ja IT-valdkonna asjatundjate vajadus tulevikus veelgi. See kehtib kõikide ettevõtete kohta, kes puutuvad kokku (suur)andmetega.

„Swedbanki värbamistöö toimub üle Eesti. Suures osas aga just Tartus, kus nende valdkondade õpe on tugev. Taolise keskuse ehitamine võib suurendada valdkondade atraktiivsust tulevaste tudengite jaoks,“ lisas Kotkas.

Ülikoolid ei peagi tootma roboteid

Eesti kaitseväe soomukite ja rivitehnika hoolduse ning remondiga tegeleva Milrem OÜ noored insenerid on Tartu Ülikooli ja TTÜ vilistlased, koostööpartnerite nimistus figureerib ka Maaülikool. Ettevõtte juhtivad jõud on välja kasvanud Tudengivormeli ja Eesti tudengisatelliidi tiimidest, kes – kasutades ettevõtte teadus- ja arendusjuhi Mart Noorma sõnu – viivad ellu Milremi maailmauutvaid visioone.

„Eesti ülikoolid on tipptasemel ning Milremis teavad kõik, et spetsialistilt oodatakse magistrikraadi. Ülikool peab koolitama mõtlemisvõimelisi inimesi, mitte konkreetse masina või tarkvara kasutamiseks treenitud roboteid,“ põhjendas Noorma teoreetilise hariduse vajalikkust.

kursuse- ja diplomitööd ning õppeprojektid ettevõtetele huvipakkuvatel teemadel
üliõpilaste stažeerimine ja lõpetajate tööle siirdumine ettevõtetesse
täiendkoolitus ettevõtete töötajatele
lepinguline teadus- ja arendustöö
ettevõtjad kui praktilise koolituse pakkujad
koostööürituste ühiskorraldus

Ülikoolid on muutunud avatumaks

Tartu Ülikooli arendustegevuse prorektori Erik Puura sõnul on ettevõtjatel kõige suurem nõudlus IT-spetsialistide järele. Infotehnoloogiamaailma kõrval mahutab hoone ka robootika, matemaatika ja äri- ning majandusalase õppetöö.

„Selline külg külje kõrval tegutsemine annab tudengitele võimaluse juba enne ülikooli lõpetamist n-ö jalg tööandja ukse vahele saada, ettevõtjad omakorda saavad parimaid tudengeid teadlikumalt värvata,“ ilmestas Tartu Ülikooli pressinõunik Mari-Liis Printson.

Kotka hinnangul on ülikoolide avatus suur võit, sest annab ettevõtetele kiire ja vahetu tagasiside võimaluse ehk kui tudengitel peaks esinema tööülesannete täitmisel tõrkeid, saavad firmad jagada kooliõppele parendusettepanekuid.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.