Eesti rahvusvaheliseks ICO keskuseks

Advokaadibüroo Sorainen partner ja Finance Estonia ICO fookusgrupi juht Reimo Hammerberg usub, et ICOdele eraldi seadusraamistiku loomine tooks Eestisse palju lisakapitali  Foto: Kristi Kamenik
Urmo Andressoo • 26 veebruar 2018
Jaga lugu:

2017. aastal kogus meeletu kiirusega populaarsust detsentraliseeritud rahakaasamismudel ICO ehk initial coin offering. Seni riikide poolt reguleerimata mudeli abil kaasatakse iga kuu seaduse halli ala serval kõikudes miljardeid dollareid üle maailma. Eesti võiks olla pioneer, kes ICOdele eraldi seadusraami looks ning seni rahvusvahelise keskuseta rahalehma ära kodustaks, usuvad entusiastid.

Osa analüütikute hinnangul on praeguseks ICOdega kogutud 3,6 miljardit dollarit suurem summa, kui idufirmad sama aja vältel riskikapitali ettevõtetelt kogunud on. Veebiportaali Coindesk andmeil koguti ainuüksi 2017. aasta detsembris ICOdega üle 1,4 miljardi dollari. Samuti toob uuring välja, et 2011. aastast alates on maailmas asutatud 110 krüptorahafondi, mille eesmärk on ICO ja krüptoturgudel investeerimisvõimalusi leida. 84 neist asutati 2017. aastal.

Üks entusiast on advokaadibüroo Soraineni partner Reimo Hammerberg, kelle arvates aitaks uudse rahakaasamismudeli jaoks regulatsiooni loomine puhuda elu sisse Eesti seni varjusurmas hingitsenud kapitaliturgudele. Hammerberg näeb, et oskusliku turundamise abil saaks nii meelitada ettevõtteid üle maailma end Eestisse registreerima ning siin ICOsid korraldama. Nõnda koguneks Maarjamaale kolivate ettevõtetega koos siia ka erialaline oskusteave, kõrgepalgalised töökohad ja hulk raha.

Jaanuari alguses ilmus Euroopa pangandusinstituudi EBI teadlaste kokku pandud teadustöö „ICO kullapalavik: see on pettus, see on mull, see on superväljakutse regulaatoritele“, kus käidi välja muljetavaldavad arvud. Nimelt on uuringu järgi viimase pooleteise aasta jooksul toimunud maailmas üle tuhande ICO, mille kaudu on kokku kaasatud üle kolme miljardi dollari eest kapitali. Sealjuures on viimase kuue kuu jooksul kogutud ICOde kaudu rohkem kui varasema kolme aasta jooksul kokku.

ICO – initial coin offering ehk plokiahela tehnoloogial põhinev rahastamismudel, mille kaudu emiteeritakse osakuid ehk instrumente. Osakute või instrumentide omamisega kaasnevad nende omanikule mingit tüüpi õigused, enamikul juhtudel rahalised.

ICOde käigus jagatavad token'id või coin'id on sarnased digitaalse voucher'iga ning annavad investorile mingisuguse õiguse või väärtuse, mille loomus varieerub. Laias laastus jagunevad token'ite funktsioonid kolmeks:

kasutus-token, mis annab õiguse ja ligipääse mingit sorti tarkvarale või teenusele

kommuun-itoken, mis annab investorile ligipääsu ja kuuluvuse mingisse gruppi

finants-token, mis omakorda jaguneb kaheks: krüptovaluutat esindavad token'id ja tootlust pakkuvad token'id. Viimased annavad õiges teenida ettevõtte äritegevuselt või sellele kuuluvalt varalt kasumit. Ostes kas krüptoraha või FIAT-valuuta eest ICOt korraldava idufirma token'eid ehk osalust tunnistavaid tõendeid, saavad investorid nendega krüptoraha turuplatsidel kaubelda, seeläbi ettevõtte edu või ebaedu peale panustades.

Allikas: Teadustöö „The ICO gold rush: it’s a scam, it’s a bubble, it’s a super challenge for regulators“

„Meil on juba olnud paar edukat emissiooni, oleme rahvusvaheliselt valdkonnas tunnustatud ja arvamusliidrid,“ möönis Hammerberg, kes on ühtlasi Finance Estonia juhatuse liige ja ICO fookusgrupi juht. „Olen olnud paljude initsiatiivide juures, mida Eestis algatatud ja arendatud on – Eesti rahvusvaheliseks kapitalikeskuseks, Eesti rahvusvaheliseks fondide keskuseks, Eesti rahvusvaheliseks back office (haldusteenuse – toim) keskuseks jne. Esimesest päevast peale paistsid need natuke unelma moodi. See on aga päris asi. Siin on päriselt võimalik midagi ära teha,“ arvas Hammerberg.

Eesti on esirinnas

Juba praegu on Eesti ICOde korraldamises maailma esirinnas, ilmneb teadustööst. Valimisse sattunud üle 300 ICO järgi oli 2017. aasta lõpu seisuga Eesti maailma populaarsuselt viies ICO-riik. Eestit edestasid Suurbritannia, Singapur, USA, Švetis ja Hongkong. Seljataha jäid aga suurriigid Kanada ja Venemaa. Kokku oli valimisse kuulunud projektide hulgas 14 sellist, mis märkisid enda n-ö kodumaaks Eesti. Turg on veel killustunud ja selget liidrit välja kujunenud ei ole – tabeli liidril Singapuril oli võrdluseks ette näidata 29 ICOt.

Rahastamismudeli eeliseks on Hammerbergi sõnul just süsteemi lihtsus ja sõltumatus kolmandatest osapooltest. Näiteks kui mõni Eesti idufirma saab hakkama eduka globaalse turunduskampaaniaga ning nende projekti vastu tekib metsik huvi, on välisresidentidel ikkagi väga keeruline oma raha siia investeerida, möönis Hammerberg. „Nad peavad hakkama avama väärtpaberikontot Eestis või hoidma väärtpabereid läbi mitmete depositooriumite ja alamdepositooriumite. Nõnda jõuavad nad heal juhul Saksamaale välja ja selle peale on huvi läinud," rääkis Hammerberg. Krüptovaluuta kaudu saab ettevõtte token’eid osta aga üle maailma – investorid ei takerdu vahendajate tihedasse võrgustikku.

Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialisti Ardo Heiki Ingari sõnul peavad turuosalised enne ICOde hea tava juhise tingimustes kokku leppima ning selle kasutusele võtma. Peale seda saab hakata tema sõnul arutama asjale seadusliku käigu andmist.
Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialisti Ardo Heiki Ingari sõnul peavad turuosalised enne ICOde hea tava juhise tingimustes kokku leppima ning selle kasutusele võtma. Peale seda saab hakata tema sõnul arutama asjale seadusliku käigu andmist.  Foto: Andres Haabu
82,7%teadustöö valimisse kuulunud ICOdel puudus igasugune kirje selle kohta, milline on korraldatava ICO regulatoorne staatus. Ainult 35,4% juhtudest oli ICO prospektil võiwhite paper’il mingisugune viide selle kohta, millised seadused nende korraldavat ICOt või ettevõtte äriplaani aluseks olevat tehnoloogiat reguleerivad.

Kuigi token’ite väljastamine on reguleerimata ning võimalik ka praegu, oleks Hammerbergi sõnul kasu väärtpaberi regulatsioonist eraldi reeglistikku. Sellist, mis spetsiaalselt käsitleks krüptoemissioone ja korrastaks seni reguleerimata maastikku. „See aitaks Eestit turundada kui keskkonda, kus saadakse aru, mida krüptoemissioonid endast kujutavad ning kuidas nendega tegeleda,“ selgitas Hammerberg.

Ka Euroopa investeerimispanga uurijate töö vihjab, et ICOd kobavad enamasti pimeduses: „Peaaegu kõik ICOd panustavad seaduseaukudele. Täpsemini loodab ja palvetab ICOt korraldav üksus, et nende ICO juhtub regulatooriselt hallile alale või seaduseauku.“

Rahvusvaheline vastukaja ICOdele on seni olnud mitmekesine – Hiinas ja Lõuna-Koreas keelati need ära. Euroopas on jagatud hoiatusi ja viibutatud näppu. USAs on tõdetud, et ICOdele võib osaliselt kehtida väärtpaberite seadusandlus. Singapuris ning vähemal määral ka Šveitsis on mudelisse suhtutud soojemalt. Teadlased möönavad, et ICOde keelamine võib olla liialt karm reaktsioon. „See ületähtsustab vajadust riski kontrollida ning alaväärtustab innovatsiooni,“ tõdeb uuring.

Kuna ükski riik pole veel aktiivselt hakanud ICO-regulatsiooni loomisega tegelema, ongi Hammerbergi arvates Eestil praegu suur võimalus hakata pioneeriks. „Krüptoemissioonide mahu graafik kasvab püstloodis ning me oleme alles teekonna alguses. Kogu maailm vaatab seda pealt,“ märkis ta.

Ka mullu oktoobris ICO abil 17 miljonit dollarit kaasanud ning hiljuti peakontori Singapurist Eestisse kolinud krüptopanka ehitava ettevõtte Change juht Kristjan Kangro usub, et Eesti võiks pürgida maailma ICO-pealinnaks. „Eesti idufirmad on läbi ajaloo olnud kõrge kvaliteediga, kuid rahastuse saamisel mitte kõige osavamad,“ tõdes ta.

Ka Kangro näeb, et konkreetsed juhised ja tingimused, millest Eestis ICOt läbi viia soovivad ettevõtjad saaksid lähtuda, tagaks hingerahu nii riigile kui ka ettevõtjatele. Parim viis selle loomiseks oleks Kangro arvates riigi ja erasektori esindajatest töögrupi moodustamine, kes paneks täpselt paika ICO tegemise tingimused ning määratleks täpselt ära, mis omadustele ettevõtete väljastatavad token'id peaksid vastama. Seadusraamistik aitaks ka vähendada petuskeemide püsti panemise riski. Ehk üht suurimat probleemi, mis detsentraliseeritud rahakaasamise mudeli mainet praegu närib.

Tänases olukorras oleks aga Kangro sõnul abi ka sellest, kui finantsinspektsioon oleks Eestis ICOsid korraldavate ettevõtetega aktiivsemas suhtluses. Kangro sõnul on selles heaks eeskujuks Leedu regulaator, kes väidetavalt astub juba ICO protsessi alguses sealsete ettevõtetega dialoogi.

Esimesed sammud on astutud

Eestis aga arutelu ICOdele eraldi reeglistiku ja juhiste koostamiseks juba käib, tõdes rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist Ardo Heiki Ingar. Eelmise aasta lõpust saati on toimunud kohtumised, kus on koos käinud nii rahandusministeeriumi, finantsinspektsiooni kui ka erinevaid turuosalisi koostava Finance Estonia liikmed. Sealhulgas on arutelust osa võtnud ka praktikas ICO läbi viinud idufirma esindaja.

Kohtumiste tulemusena on kokku lepitud tegevussuund, mille järgi koostavad turuosalised esmalt ise ICOde korraldamiseks ette nähtud hea tava juhendi. „Kui see on turuosaliste poolt heaks kiidetud, võime järgmises etapis vaadata, kas võiks selle valada ka õiguslikku vormi – kas finantsinspektsiooni juhendi või rahandusministri määruse läbi,“ rääkis Ingar. Arutelu juhi Hammerbergi sõnul on veel ebaselge, millal juhend valmis võiks saada, kuid märkis, et lõppeesmärk on ikkagi jõuda seaduse loomiseni.

Lisaks uuritakse asja ka Euroopa tasandil, avaldas Ingar. Nimelt on koostöös Euroopa komisjoni ja Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupangaga ette valmistamisel programm, milles soovitakse koos valdkonna ekspertidega leida viis, kuidas token'ite emiteerimise protsessile tagada senisest suuremat õiguskindlust.

Kuigi töö käib, rõhutas Ingar, et pea ees tundmatusse vette ei hüpata. „Oluline on, et teeme kaalutletud otsuseid, kuidas ICOsid raamistada,“ ütles Ingar. Ta manitses ettevaatlikkusele ka väikeinvestoreid, kes metsikut läänt meenutavas ICO-maailmas on selgelt kõige kaitsetumas olukorras. „Tehnoloogia on hea ja muudab elu lihtsamaks, aga keegi ei peaks panema raha millessegi, millest ta ise aru ei saa,“ ütles ta. Krüptoemissioonide maailmas valitsevatele arvukatele pettustele viitas ka EBI teadlaste uurimustöö: „See on isegi hullem kui 17 sajandi tulbimaania – tollal vähemalt enamus ohvreid teadis isikut, kellele nad oma raha kaotasid.“

Polybius 31 miljonit dollarit

Agrello 30,1 miljonit dollarit

Change* 17,5 miljonit dollarit

*Eesti asutajatega ettevõte korraldas ICO Singapuris ja kolis kuu pärast selle läbiviimist Eestisse.

Igasuguse ICO regulatsiooni koostamisel tuleb Ingari sõnul väga selgelt läbi mõelda rahapesu ja terrorismi tõkestamise aspektid. „Järelevalveasutustel peaks olema võimalik kindlaks teha, kust ICOdesse paigutatav kapital pärineb. Muidu säilib alati oht, et teadmatust hakatakse kuritarvitama,“ ütles ta.

Finantsinspektsioon: vaja on põhjalikku analüüsi

Finantsinspektsioon tõdes, et ka nendele on laekunud järjest enam küsimusi plokiahela tehnoloogiat kasutavate ja virtuaalvääringutel põhinevate rahakaasamisviiside kohta ning saadetud ka äriplaani kirjeldusi. Inspektsioon märkis aga, et ICOdele eraldi regulatsiooni saab Eesti luua vaid sellises ulatuses, mis ei kattuks juba praegu olevate Euroopa Liidu õigusaktidega. Sõltumata tehnilisest taustast võivad teatud token’id kvalifitseeruda tunnustelt väärtpaberiteks, mistõttu kehtib neile väärtpaberituruseadus. Et mitte teadmatusest seadusega vastuollu langeda, soovitab inspektsioon kõigil token’eid väljastatada plaanivatel ettevõtetel esmalt teha õiguslik analüüs.

Kui aga minnagi eriregulatsiooni tegemise teed, vajaks see finantsinspektsiooni hinnagul esmalt väga põhjalikku hindamist. Eelkõige tuleks inspektsiooni hinnangul analüüsides rõhku pöörata sellele, kuidas mõjutaks see seni kehtivat investorikaitse süsteemi. Samuti ka seda, kas ja kuidas uus tehnoloogia seni kehtivate regulatsioonide loogikat ning tööpõhimõtet muudab. „Oleme valmis järelevalvajana sellises arutelus osalema,“ kinnitas inspektsioon. Siiski pole inspektsiooni arvates välistatud ka see, et plokiahela tehnoloogia kaudu saaks ka kehtivas seadusruumis edukalt väärtpabereid emiteerida või investeerimisteenust osutada.

Ka finantsinspektsioon rõhutab, et inimesed ei peaks laskma end ICO laialdasest kajastusest pimestada. Tuleks võtta piisavalt aega, et huvipakkuv investeerimisvõimalus põhjalikult läbi uurida. Inspektsioon märkis, et sagenenud on katsed ICO vormis kaasata raha äriarendustele, kus token’ite väljastaja ei võta endale investori ees mingit kohustust – sisuliselt on tegu annetusega kellegi äritegvusse. Halvimal juhul võib tegu olla pettuse või investeerimiskelmusega.

 Finantsinspektsiooni selgitusi ICO õigusliku staatuse kohta saab lugeda siit.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt