Endine tippjuht sai kriminaalsüüdistuse

Paralleeli tõmbamisele Tallinna Sadamaga kostis riigiprokuratuuri avalike suhete nõunik, et nad ei pea kohaseks süüdistatavaga ajakirjanduse vahendusel sellisel teemal vaielda.

Süld aga rääkis, et prokuratuur lõi vale taustsüsteemi. Prokuratuur heidab talle ette eriti suures ulatuses toimingupiirangu rikkumist, eriti suures ulatuses riigihangete teostamise nõuete rikkumist ja riigihangetes konkurentsi kahjustavale teole, samuti dokumendi võltsimisele ja võltsitud dokumendi kasutamisele kihutamist.

Süüdistuse järgi kihutas Süld dokumente võltsima ja neid kasutama üht riigihangetes osalenud ettevõtte juhatuse liiget. Toimingupiirangu rikkumine seisnes selles, et Süld osales Eesti Raudtee esindajana endaga seotud äriühingu huvides riigihangetes otsuste ja toimingute tegemises. Eelistung jääb aprilli keskpaika.

 „Omapärane asi“

Süld jutustas, et süüdistuse üks osa kirjeldab näiteks tarkvarakoodide saatmist pakkujatele, kuigi ta ei ole midagi valesti teinud. „Las räägivad oma mõtted lahti, ei saa üldse aru, mis on kokku kirjutatud,“ ei mõista Süld prokuratuuri süüdistust ja lisaks lükkas ümber etteheite toimingupiirangu rikkumises. „Süüdistusaktis on kirjutatud ainult sedasi ja rohkem ei midagi. Omapärane asi on kokku kirjutatud,“ väitis ta.

Eriti suures ulatuses riigihangete teostamise nõuete rikkumise süüdistuse kohta ütles Süld: „Kahjuks riigihangete kord oligi Eesti Raudteel selline ja mina järgisin korda, ei viinud hankeid läbi.“

Prokuratuuri luubi all oli üheksa raudtee ülesõitude riigihanget alates 2014. aasta algusest kuni 2016. aasta märtsini. Hangete kogumaksumus ulatus üle 2 miljoni euro. Riigihangete registrist leiab sellest ajavahemikust esmalt vähemalt 10 ülesõitudega seotud hanget.

Eesti Raudtee side- ja turvanguamet vastutab ettevõtte kogu automaatika hangete eest, mille hulka kuuluvad ka raudteeülesõitude turvalisust reguleerivad seadmed.

Kriminaalasja kohtueelse menetluse viis läbi kaitsepolitseiamet ja juhtis riigiprokuratuur.