„Läti keskpankuri juhtum on vaid üksik mädaõun“

Läti Panga presidendi Ilmars Rimševicse pressikonverents 20. veebruaril.  Foto: Reuters/Scanpix
Jaga lugu:

Läti rahvusvaheliste suhete instituudi direktori asetäitja Karlis Bukovskis leiab, et keskpanga juhi Ilmars Rimševicse juhtum on vaid üksik mädaõun – Läti pangandussüsteemi teised viljad on heas korras.

Äripäeva venekeelne sõsarväljaanne Delovõje Vedomosti vestles Riias Bukovskisega sellest, kuidas mõjutavad ABLV panga probleemid ning Läti Panga presidendi Rimševicse vastu esitatud süüdistused praegu ja tulevikus kogu riigis toimuvat.

Läti rahvusvaheliste suhete instituudi (LIIA) direktori asetäitja

Maailma majanduspoliitika, rahvusvahelise finantssüsteemi ja EL integratsiooni õppejõud Riia Stradinsi ülikoolis

Õppis Läti ja Helsingi ülikoolis, praegu kirjutab doktoritööd

Töötanud nii Läti välis- kui ka rahandusministeeriumis

Bukovskise sõnul tekkisid probleemid nende pankadega, kus tegeldakse mitteresidentidega, juba kohe pärast Läti taasiseseisvumist. „Ameeriklased on korduvalt nimetanud ABLVd ettevõtteks, kus pestakse raha – veel ammu enne praegust olukorda, kui pank kandis teist nime (Aizkraukles Banka – toim),“ rääkis Bukovskis. „Mitteresidente teenindavate pankade probleemist räägiti siis, kui Läti astus 2016. aastal Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmeks, kui me liitusime 2014 euroga ja kui astusime 2004. aastal Euroopa Liitu.“

Miks seda olukorda juba siis ei lahendatud?

Kõik vajalik on küll seadusandluses olemas, kuid küsimus on õiguskaitses. Miks pole institutsioonidel, mis peaksid tagama nende seaduste toimimise, piisavalt raha ja inimesi?

Aga miks siis ei ole?

Siin on põhiküsimus, kas see on niimoodi lihtsalt välja kukkunud või on see poliitiline otsus. Mis puudutab Rimševicse juhtumit, siis ma arvan järgmist. Kui ta mõistetakse süüdi – kuid kuni vastava kohtuotsuseni tuleb teda käsitleda süütuna –, siis on see vaid üksik mädaõun. Kõik teised viljad on korras. Üldiselt oli see, mis toimus keskpanga juhiga, üllatus väga-väga paljudele. Sest tema varasem käitumine jättis mulje, et vähemalt tema pole kindlasti millessegi kahtlasesse segatud. Kuid igal juhul pole tema juhtum süsteemi osa – meie pangandussüsteem on tervikuna heas seisukorras.

Ütlesite, et institutsioonid, kes vastutavad õiguskaitse eest, on alakomplekteeritud. Milliseid institutsioone te täpsemalt silmas pidasite?

Esmajärjekorras Finants- ja Kapitalituru Komisjoni (FKTK)

Mida see komisjon endast kujutab?

See vastutab litsentside eest, aga ka kontrollib ja teeb järelevalvet, et pangad töötaksid nagu vaja.

Miks siis selles komisjonis pole piisavalt inimesi?

Põhiline küsimus on selles, kas olukord on selline teadlikult või mitte. Ja seda vastust ma ei tea.

Kas kogu sellesse loosse on segatud ka Vene raha?

Ametlikku infot selle kohta, et siia oleks segatud Kremli raha, ei ole. Mis puudutab eraisikuid, siis need Läti pangad, kellel on klientideks mitteresidendid, töötavad peamiselt endise Nõukogude Liidu riikidega. Läti on alati olnud nende jaoks mugav koht, sest pangad töötavad ühest küljest Euroopa Liidus ja selle standardite alusel, ja teisest küljest valdavad inimesed siin nendega ühist keelt ning pankuritel on omavahelised seosed juba 90ndatest aastatest – mida on püütud igati säilitada.

Citadele panga juht Guntis Belavskis ütles mulle, et tänu Rimševicse loole usub ta õigusemõistmise võidukäiku veelgi rohkem. Kas te olete temaga nõus?

See on Läti korruptsiooni ennetamise ja tõrje büroo (KNAB) ajaloo kõige suurem rahapesukeiss. Tavaliselt on neil tegemist palju madalama ringi ametnikega, näiteks Latvenergo või Läti Raudtee juhid. Rimševics on kõige kõrgem ametnik, kellele on esitatud süüdistus. Kui ta mõistetakse süüdi, siis tähendab see kindlasti, et õigussüsteem toimib.

Üldiselt on olukord inetu ja ebastandardne. See on kaos. Mäletate tsitaati „Troonide mängust“: „Kaos – see on trepp“? Mõned lahendavad kaose abiga oma probleeme, mõnel aga pole ilmselt muud väljapääsu kui hakata keerutama.

Kas Läti lugu võib juhtuda ka Leedus või Eestis?

Kui ma ei eksi, siis 75% sellest turust on Swedbanki ja SEB kontrolli all. Mitteresidentide pangad pole Eestis ja Leedus teema. Kuid võib juhtuda, et keegi tõmbab mingi paralleeli meie keissi ja mõne teie oma vahel. Ja siis ta võib sellega kuskil välja tulla. Aga ainult sel juhul, kui sarnased juhtumid teil ka tõesti olemas on.

Milline on nüüd Läti maine muu maailma silmis?

Läti ühiskonna tragöödia seisneb selles, et kõik need asjad juhtuvad riigi 100. sünnipäeval. Ma arvan, et lätlased ise on rohkem nördinud kui rahvusvaheline üldsus. Mis puudutab mainet, siis see võib isegi paraneda, kui Rimševics mõistetakse süüdi. Siis ei saaks ju keegi öelda, et me ei võitle korruptsiooniga. Tähtis pole see, kas sul on riigis korruptsioon, vaid see, kas sa sellega võitled. Nii et kõik sõltub sellest, kuidas olukord areneb.

Mis saab neist pankadest, kus olid klientideks mitteresidendid? Olen kuulnud varianti, et see sektor kas kaob üldse või kahaneb kõvasti.

Arvan, et see kahaneb ning ka pangad ise muutuvad märkimisväärselt, kuid need pangad ei kao.

Kui suur see sektor üldse on?

Pooled meie pankadest. 24 pangast 10-12 on sellised, kes töötavad mitteresidentidega. Kuid majanduslikust seisukohast on nende mõju väike. Seepärast praegu ei kordugi Latvijas Krajbanka või Parexi pankrotilugu. Meie pangandussüsteemis on põhilised Swedbank, SEB ja Luminor. Ja nemad töötavad residentidega. Need pangad, kellel on klientideks mitteresidendid, moodustavad vaid pisikese saarekese.

Olen kuulnud, et praegu toimuv on kasulik Skandinaavia pankadele.

Kes seda ütles?

Girts Rungainis (Läti inveseerimispankur ja konsultatsioonifirma Prudentia partner, kes andis läinud nädalal DV-le intervjuu – toim)

Aa, Girts! Ma rääkisin temaga sellest kaks kuud tagasi. Olen nõus. Rootsi pangad on juba 90ndatest üritanud mitteresidentidega töötavaid panku turult välja suruda. Jaa, nad võivad olla selles olukorras võitjad. Muide, mõni mu Eesti kolleeg kirjutab, et sotsiaaldemokraatlik joon panganduses on pärit just Rootsi pankadelt.

Läti kommertspankade liit rakendas hiljuti oma reeglid võitluses rahapesu ja terrorismiga, ja räägitakse, et need on karmimad, kui nõuab Euroopa Liit. Kas sellest on abi?

Teil võivad olla mis tahes standardid, kuid kui inimesed teile valetavad, et nad neid rakendavad, siis mida te saate teha? Juhul muidugi, kui te ei ole KNAB. Muide, mis te arvate, kellel on kõige suurem mõju kommertspankade liidus?

Ja kellel siis on?

Rootslastel!

Aga nõukogu esimees – Citadele juht?

Jah, see on Ameerika ettevõte.

Ameerika? Mina pidasin seda Läti pangaks.

Kui Parex kokku kukkus, jagati see „heaks“ ja „halvaks“ Parexiks. Citadele tuli „hea“ kohale. „Halb“ Parex sai päranduseks kõik võlad ega saanud enam isegi panganduslitsentsi. Citadele aga müüdi 74 miljoni euro eest ameeriklastele selle klausliga, et nad ei tohi seda müüa kolme aasta jooksul.

Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt