Tööstus ei pea majandusarenguga sammu
Eesti majanduskasv on saavutanud aastate parima hoo, et see säiliks ka tulevikus, peab ettevõtete tootlikkus aga paranema, viitas nädalakommentaaris SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Järgneb väljavõte Nestori kommentaarist:
Hoolimata investeeringute tõusust ei näi tööstus viimastel aastatel muu majandusega arengus sammu pidavat. Lõppeval nädalal juhtis keskpanga ökonomist Kaspar Oja oma majanduskommentaaris õigustatult tähelepanu asjaolule, et Eesti töötleva tööstuse tootlikkus jääb aina enam alla majanduse keskmisele. Enamikus Euroopa Liidu riikides on töötleva tööstuse tootlikkus ettevõtlussektori keskmisest kõrgem. Meie peamiste eeskujude juures, Soomes ja Rootsis, ületab tootmisettevõtete tootlikkus riigi keskmist koguni 1,4 korda, samas kui Eestis on vastav suhtarv 0,75 lähedal.
Miks see nii on? Ehk kõige lihtsam vastus oleks, et keskkond on seda võimaldanud. Eesti tööjõukulud on vaatamata viimaste aastate kasvule võrreldes meie peamiste eksporditurgudega väga madalad, mis lubab siin tegeleda tootmisprotsessidega, mis end Põhjamaades ammu enam ära ei tasu.
Kuigi madala lisandväärtusega ettevõtteid võiks süüdistada tööjõu kinni hoidmises, ei ole nende kõrvale tekkinud ka oluliselt tootlikumaid alternatiive, kuhu inimesed saaksid liikuda. Traditsiooniliste harude kõrval on uusi, parema arenguperspektiiviga tööstussuundi siiski näha, kuid nende mõju majandusele kui tervikule on veel väga väike. Palju saab ära teha ka tänaste harude ja ettevõtete sees, positsioneerides oma tooteid kallimatesse turusegmentidesse.
Iroonilisel kombel on Eesti üks kõige tootlikumatest tööstusharudest praegu tselluloositööstus, ületades selle poolest muuseas ka IT- sektorit. Siinkohal ei saa märkimata jätta, et kohati näivad heaoluriikide pehmete väärtuste moeröögatused siia jõudvat heaolust endast kiiremini.
Tööstuse kõrval on muidugi täiesti arvestatav alternatiiv teenusmajanduse areng. 2017. aasta oligi üsna erakordne selle poolest, et kuigi kaubaekspordi maht ületab teenuste eksporti kahekordselt, oli viimase panus majanduskasvu kaks korda suurem. Samas on tuleviku-Eestit ilma hästi toimiva tööstussektorita siiski väga raske ette kujutada.
Paratamatult ei saa igast inimesest programmeerijat ja keskmise palga kasvades väheneb ka teenuste hinnapõhine konkurentsivõime. Kui mõni erakond valimislubaduste sekka ka midagi majanduspoliitika vallast otsib, siis on head ideed tööstuse arenguhüppe toetamiseks vägagi oodatud. Lihtne see kindlasti ei ole.