Kirikute kahjuhüvitised jõuavad riigikohtusse

Neljapäeval otsustas valitsus, et vastuseks õiguskantsleri viitele, et omandireformi reservfondist ei saa kirikutele lihtsalt niisama miljoneid jagada, muudetakse rahaeraldamise otsust paari sõna võrra.

"Valitsus täiendas raha eraldamise põhjendust ehk lisaks sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamisega on raha eraldamine kirikutele seotud nende omandi- või maareformist tulenevate nõuete lõpetamise või vältimisega," teatas valitsuse pressiteenistus.

"Õiguskantsler leidis valitsusele veebruaris saadetud ettepanekus, et kirikutele raha eraldamise aluseks olnud määruse punkt ei ole seadusega kooskõlas. Tänase otsusega lisas valitsus rahaeraldustele täiendava õigusliku aluse ja andis sellega neile suurema õiguskindluse," kommenteeris riigihalduse minister Jaak Aab teates.

Rahvusringhääling kirjutab, et õiguskantsler Ülle Madise nimetas neljapäevast otsust riigiõiguslikuks nihilismiks ning ta kavatseb selguse saamiseks pöörduda riigikohtusse.

"Valitsuse tänase otsusega ei puudutatud põhiseaduslikkuse probleemi, vaid püütakse kindlustada raha kirikutele üleandmine enne riigikohtu otsuse jõustumist. Seda saab nimetada kas riigiõiguslikuks asjatundmatuseks, õigusriikluse eitamiseks või nihilismiks," teatas õiguskantsler ERRile.

"Pöördun selguse saamise eesmärgil riigikohtusse ja palun ministritel raha andmise lepinguid enne riigikohtu otsust mitte allkirjastada," lisas kantsler ERRi uudises.

Detsembris otsustas valitsus anda Eesti kirikuorganisatsioonidele omandivaidlustest loobumise eest omandireformi reservfondist okupatsioonikahjude hüvitamise nime all 8,2 miljonit eurot. Eesti evangeelne luterlik kirik (EELK) oli esitanud riigile taotluse 6,7 miljoni euro ning Eesti apostlik õigeusu kirik 1,5 miljoni euro jaoks.

Mõlemal kirikul on olnud pikaajalised vaidlused riigiga varade üle. EELK puhul on see Niguliste kirik ja EAÕK puhul Petseri kloostri varad. Organisatsioonid pidid raha eraldamise lepinguga neist nõuetest ka loobuma.