Kaubandussõda – kas ettevõtjal on põhjust muretseda?

Artikkel

- Uudised
- Märt Belkin
- 16. märts 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaubandussõda – kas ettevõtjal on põhjust muretseda?
Eesti ei soovi kaubandussõda, aga Euroopa Liidu liikmena oleme valmis vastusammudeks, ütleb välisminister Sven Mikser. Kas ettevõtjal on põhjust muretseda?
Kui Euroopa Liidu läbirääkijad just imet ei saavuta, tabab Euroopa terase- ja alumiiniumitootjaid Ameerika Ühendriikidesse eksportimisel järgmise nädala lõpust karm sisseveotariif.
"Eesti ei ole suur alumiiniumi- ja terasetoodete eksportija, nii et vahetu mõju Eestile ei ole teab mis suur – ehkki see pole ka olematu," ütles välisminister Sven Mikser. "Küll aga vaatame kriitiliselt ja kahetsusega sellele, et on tõusnud uued pingeallikad Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu suhetesse."
Välisminister Sven Mikseri sõnul vaatab Eesti kriitiliselt ja kahetsusega kerkinud pingeallikaid USA ja Euroopa Liidu vahele.Foto: Andras Kralla
Eestis toodetud kaupade eksport USAsse oli eelmisel aastal 2,9% kogu kaupade ekspordist, import aga 1%. Terase ja alumiiniumtoodete osakaal USAsse suunatud ekspordist oli 2%, kuid USA osakaal kogu majanduse terasetoodete ekspordis oli 1,5%.
Mikser rõhutas, et Eesti tahab vältida kaubandussõdu ja pingete eskaleerumist. Just seetõttu püüame ühes ülejäänud Euroopa Liiduga saavutada olukorda, kus tariife ELi suhtes ei kehtestataks. "Juhul kui nii ei lähe, peame koos enda Euroopa partneritega kaaluma muid võimalusi, näiteks nende tariifide vaidlustamist WTO raamistikus. See on kindlasti teema, mida tuleb Euroopa Liidu laua taga põhjalikult ja detailselt arutada," rääkis ta.
Trump tugineb tariifide kehtestamisel Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepete sättele, mis lubab riikidel astuda samme enda julgeoleku kaitseks. Seda sätet kasutab näiteks Ukraina, õigustamaks agressorist Venemaa suhtes kehtestatud kaubanduspiiranguid.
Euroopal võimalus "kätte maksta"
Niinimetatud "kaitse- ja tasakaalumeetmete" raames saaks Euroopa Liit ka kehtestada ajutised vastutariifid. Euroopa Komisjonis on juba valminud pikk nimekiri võimalikest kaupadest, millest suur hulk on USA jaoks justkui sümbolid: burbooniviski, teksased, meigitooted, jõhvikad, apelsinimahl…
Nimekirja koostamisel on arvesse võetud, et enamik neist kaupadest oleks pigem kergesti asendatavad – Floridast pärit apelsinimahla asemel saaks tarbida näiteks Brasiilia oma. Lisaks on maailma meedias tähelepanu juhitud, et paljud võimalikest ajutise vastutariifi alla sattuvatest kaupadest on olulised ekspordiartiklid osariikidest, kus on parlamenti või mujale valitud juhtivad vabariiklastest poliitikud.
Mikser tõdes, et väljapakutud kaubagruppe ja tootekategooriaid, mille suhtes Euroopa Komisjon on öelnud, et need võiksid langeda kaitse- ja tasakaalumeetmete alla, imporditakse ka Eestisse, nii et teatav majanduslik mõju vastusammudel on. Samas rõhutas ka Eesti välisminister, et kindlasti pole tegemist asendamatute kaubakategooriatega.
"Kaubandussõda ega eskalatsiooni me ei soovi, nii et selline areng kindlasti ei ole meie esimene valik. Küll aga tuleb öelda, et kui seda – teoreetilist – võimalust täna analüüsida, siis vastumeetmete maht jääb tugevalt alla Ameerika Ühendriikide kehtestatavate tariifide mõjule Euroopa Liidu suhtes. Nii et isegi kui Euroopa Liit peaks seda teed minema, siis tegemist ei ole meiepoolse eskalatsiooniga," märkis Mikser.
Ettevõtjad esialgu väga ei muretse
Kaubamärgi Denim Dream all tegutseva Põldma Kaubanduse ASi käibest vähemalt 60% moodustavad USA päritolu teksabrändid nagu Guess, Tommy Hilfiger ja Calvin Klein. Samas ütles firma juht Heinar Põldma, et võimalikud sammud neid eriti ei mõjutaks. "Saame kauba Euroopa osakonnast ja Ameerikast ei impordi mitte midagi," rääkis ta.
Estonia Klaverivabriku juht ning Ameerika-Eesti kaubanduskoja praegune president Indrek Laul ütles, et otseselt tema ettevõtet ehk klaverivabrikut tariifid ei mõjuta, ehkki edaspidine mõju sõltub mõistagi ELi otsustest ja võimalikest USA vastureaktsioonidest. Ettevõtjale on aga sellised tariifid ja retoorika USA ja ELi vahel alarmeerivad.
Kas aga Eestil õnnestuks midagi teha selleks, et olukorda siluda? "Arvan, et Eesti diplomaadid ja valitsusliikmed teavad, mida teha, kuidas samme teiste EL liikmesriikidega kooskõlastada ja samas jätkuvalt häid suhteid Ameerikaga hoida – eriti julgeoleku vallas," oli Laul optimistlik.
"Omalt poolt soovitaksin mitte üle reageerida ja rohkem selgitada Euroopa maksuerinevusi võrreldes USAga. Viimast on asunud tegema New York Timesis majandusteadlane Paul Krugman ja seda on järelikult vaja rohkem teha," lisas Laul.
Välisminister Mikser kinnitas, et Eesti on igatahes jätkuvalt vabakaubandusmeelne riik – oleme väikesed ning meie siseturg on piiratud. Juba enne Euroopa Liiduga liitumist sõltusime enda võimest eksportida tooteid ja teenuseid väljapoole enda riiki, ka ELi liikmena oleme olnud vabakaubandusmeelne riik ja ka jääme selleks. "Aga kui rääkida meie rollist ELi liikmena, siis kahtlemata me ei välista ka vajadust, et ühel või teisel juhul tuleb sammudele, mida astutakse Euroopa Liidu suhtes kolmandate riikide poolt, ka adekvaatselt vastata," tõdes Mikser.
Protektsionism tõstab kõikjal pead
Eesti jaoks otsene efekt USAga kaubanduses suhteliselt tagasihoidlik, kuid efekt läbi meie kaubanduspartnerite võib olla oluliselt suurem. Eesti majandus sõltub välisnõudlusest. Kui kaubandussõda peaks halvendama meie kaubanduspartnerite kasvuvõimalusi ja nende nõudlust, siis mõjutaks see negatiivselt ka Eesti majandust.
Kuna paljud riigid on teatanud vastuabinõude kehtestamisest USA tollitariifidele, võib see tekitada doominoefekti, millel võib olla negatiivne mõju maailmamajandusele. Praegu ei ole veel teada, kui paljudel riikidel õnnestub saada erand USA tariifide suhtes või nende vähendamine. Nimekiri, kellele on erandeid lubatud või kes seda ise üritavad taotleda, pikeneb.
USA kasutab tollitariife oma huvide läbisurumiseks kaubandusläbirääkimistel. Kaubandustõkkeid on riigid kasutanud varemgi erinevatel kaubandusrääkimistel kauplemisvahendina. USA tollitariifide juures on ohtlik see, et Trumpi arvates, on " kaubandussõjad head ja kergesti võidetavad", mis näitab, et ta soovib muuta seniste reeglite järgi ja mitmepoolselt kokkulepitud alustel toimivat rahvusvahelist kaubanduspoliitikat oma riigi jaoks sobivamaks. Tõenäoliselt tekitaks kaubandussõda maailmas sarnaste huvidega riikide blokke, kes otsivad võimalusi USA kaubandustõketele vastu seista.
Maailmas on protektsionism viimastel aastatel suurenenud. Kaubandustõkkeid on küll vähem, kui 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses, kuid nende arv on viimase kümne aastaga taas suurenenud. Mitmed analüüsid näitavad, et selline kasvav protektsionism on maailmakaubandusele negatiivselt mõjunud. Viimase 10 aasta jooksul on USA kehtestanud India ja Venemaa kõrval enim protektsionistlikke abinõusid oma majanduse kaitsmiseks. Ka Obama administratsioon otsis koos oma partneritega võimalusi Hiinast odava teraseimpordi tõkestamiseks. Protektsionism tõstab kaubandustõkete all olevate kaupade hindasid- see suurendab ettevõtete sisendikulusid ja muudab lõpptarbimiseks mõeldud kaubad kallimaks. Samuti võivad kaubandustõkked vähendada tööhõivet - võidavad need tööstusharud, mida kaitstakse, kuid kannatavad need, mis kasutavad kaubanduskaitse all olevaid kaupu või teenuseid.
Tõnu Mertsina,
Swedbanki peaökonomist
Trump: Euroopa Liit käitub väga halvasti
Eelmise nädala neljapäeval kinnitas USA president Donald Trump enda allkirjaga määruse, mille järgi hakkab 15 päeva möödudes kehtima terase impordile 25% ja alumiiniumi sisseveole 10% tariif.
Mehhiko ja Kanada saavad sellest erandi, vähemalt nii kauaks, kui käivad Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu NAFTA läbirääkimised.
Kui tariifid jõustuvad, tähendab see tugevat hoopi Euroopa metallitööstusele, ent ka eksportijatele, kes kasutavad terast ja alumiiniumit toormaterjalina, näiteks Saksa ja Prantsuse autotööstusele. ELi autode ekspordi sihtriikide seas on USA kindlalt esikohal nii viidud sõidukite arvu kui rahalise väärtuse poolest.
Niisiis pole imeks panna, et Euroopa Liit hakkas kohe ka endale erandit välja rääkima. "USA lähedase julgeoleku- ja kaubanduspartnerina tuleb EL meetmetest välja arvata," teatas Euroopa Komisjoni rootslasest konkurentsivolinik Cecilia Malmström nädalavahetusel Twitteris.
Asja teeb aga raskeks see, et ameeriklased pole mõista andnud, mida nad erandi tegemise eest vastu saada tahavad ning kuidas erandi tegemine üldse käima peaks.
Tegelikult tariifidel julgeolekuga suuremat pistmist pole ning ka Trump ise ei ürita seda eriti varjata. "Euroopa Liit, imelised riigid, kes käituvad USAga kaubanduses väga halvasti, kurdavad terase- ja alumiiniumitariifide üle. Kui nad loobuvad oma kohutavatest barjääridest ja tariifidest USA toodetele, loobume ka enda omadest. Suur Puudujääk. Kui mitte, maksustame autosid jne. AUS!" teatas Trump nädalavahetusel Twitteris.
Tegelikult pole Euroopa imporditariifid sugugi eriti kõrged. "USA eksportkaubad Euroopa Liitu saavad nautida vaid 3 protsendi suurust keskmist tariifi," kuulutab näiteks USA kaubandusministeeriumi ametlik ekspordiabi veebikülg. Tõsi, Euroopa Liidu kaubavahetuse ülejääk USAga ehk vahe ekspordi ja impordi vahel ulatus mullu kõvasti üle 100 miljardi euro.Kõik see annakski aluse USA sammud WTO raamistikus vaidlustada. Siis on kaubandussõda üpris vältimatu - kui kaubandusorganisatsioon asuks ELi poolele, oleks sisuliselt ainus võimalik mõjutusmeede lubada Euroopa Liidul (ja teistel riikidel) omakorda vastutariifid kehtestada.
On siiski üpris tõenäoline, et karmid tariifid järgmisel nädalal jõustuvad ning tabavad ka ELi ettevõtjaid.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum