Olulisi kohustusi RMK kavatsuste protokolliga ei võta

Foto: EPA
Kristjan Pruul • 16 märts 2018
Jaga lugu:

Tselluloositehast plaaniva Est-For Investi ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) pikaajalise tarnelepingu ühiste kavatsuste protokoll on tekitanud palju küsimusi, kuid lepingu nurjumisel ei võeta protokolliga tõenäoliselt suuremaid kohustusi kui teise osapoole ettevalmistuskulude katmine.

Villu Otsmann,,  Triniti advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat 

Kui vahele tuleb midagi olulist ja põhimõttelist, siis on võimalik ka kavatsusest loobuda, loobuda ei tohi lihtsalt pahatahtlikult.

Küsimusi on Est-For Investi ja RMK vahel kavandatavas pikaajalises tarnelepingus põhjustanud nii ebatavaline pikkus (15 aastat) kui suur maht (14% RMK aastastest mahtudest). RMK on siiani rõhunud asjaolule, et protokolli pole alla kirjutatud ning sellele, et see ei ole ka asutusele siduv.

Triniti advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Villu Otsmann sõnul on ühiste kavatsuste protokoll siduv küll, aga ainult konkreetselt nimetatud kavatsuste asjus, mis ei ütle aga midagi tarnelepingu sõlmimise tegeliku toimumise või ka lõpptulemuse kohta.

See tähendab, et RMK peab jätkama tarnelepingu ettevalmistamist, kuid ei ütle midagi näiteks selle kohta, kas Est-For selle ka saab. „Kõik peavad protokolli heas usus täitma ja kui protsessi käigus takistusi ei tule, siis ka lepingu sõlmima. Kui vahele tuleb midagi olulist ja põhimõttelist, siis on võimalik ka kavatsusest loobuda, loobuda ei tohi lihtsalt pahatahtlikult,“ rääkis Otsmann.

RMK ja Est-Fori ühiste kavatsuste protokollis on ka klausel, et kõik protokolliga seotud vaidlused tuleb lahendada Harju maakohtus. „See vaidlus võib olla näiteks protsessi põhjendamatu katkestamine, siis võib teisel poolel tekkida õigus nõuda välja lepingu ettevalmistamiseks tehtud kulud, põhilepingu osas ei tähenda see midagi,“ selgitas ta.

Seda, kui üks osapool on näiteks protokollile tuginedes investoreid kaasanud ja siis lepingu sõlmimise katkemisel nõuab sellega seotud kulude eest hüvitist, nimetas Otsmann teoreetiliseks ja ebatõenäoliseks käiguks, sest tegevused nagu investorite kaasamine on igaühe enda riisikol. „Kohtualluvuse klausliga peaks olema võimalik käsitleda ainult põhilepingu ettevalmistamiseks tehtud kulusid,“ kordas ta.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt